Jahindusnõukogus vaieldi põdra küttimismahtude pärast
12.09.2013
KOIT, Raivo Sihver: Uue jahiseaduse järgi moodustatud kuueliikmeline Põlva maakonna jahindusnõukogu, mille liikmeteks on jahindusorganisatsioonide, maa-ja metsaomanike organisatsioonide, RMK ning Keskkonnaameti esindajad, on pidanud juba kolm koosolekut.
Kui kokkulepete sõlmimisel metskitse, metssea ja pruunkaru küttimismahtude ja-struktuuri määramisel 2013/2014. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa jõuti üksmeelele, siis põdra küttimismahu määramine tekitas enimvaidlusi.
Jahindusnõukogu liige, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe tutvustas 16. juulil toimunud teisel koosolekul keskkonna-agentuuri ulukiseire osakonna saadetud põdra küttimissoovitusi ja ulukiseirearuandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid.
Eesti Erametsaliit lähtus aruandest
Jahindusnõukogu liikmed (riigi esindajatena Ena Poltimäe Keskkonnaametist ja Andres Sepp RMK-st, jahipiirkondade kasutajatena Anne Reitel Põlva ja Vastse-Kuuste jahiseltsist ning Rain Lepp Nohipalo, Kooraste ja Laheda jahiseltside eestkostjana ning Karin Sepp Põlvamaa Põllumeeste Liidust) jõudsid .kokkuleppele, mille järgi oleks põdra küttimismaht 2013/2014. aasta jahihooajaks 209 isendit.
Eesti Erametsaliidu esindaja Anti Rallmanni ettepanekul tuleks Põlva maakonnas küttida maksimaalselt 249 isendit ehk 40 isendit rohkem. Ta lähtus Keskkonnaagentuuri aruandest («Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2013»), mille järgi on kokkuleppeline metsamajanduslik taluvuspiir maksimaalselt viis isendit 1000 hektari kohta. Rallmann teatas, et Ü. Parik 1973. aastal ja F. Nõmmsalu 1984. ja 1986. aastal avaldatud artiklites ja uurimustes on leidnud, et sobilik põtrade arvukus oleks neli isendit 1000 ha kohta. Veel lisas ta kirjandusele viidates, et Soome arvukad uurijad soovitavad põdra asustustiheduseks 2-4 isendit 1000 hektari kohta. Nii kirjutaski Rallmann jahindusnõukogule saadetud ettepanekus, et lähtus põdra küttimismahu määramisel ja jahipiirkondade tabeli koostamisel soovituslikust arvukuse tasemest, viis isendit 1000 ha kohta.
Põlva metsaomanikud ei saanud aru, keda Rallmann esindab
Kohaliku metsaseltsi jahinduse ja metsakasvatusega hästi kursis olevad inimesed pidasid Eesti Erametsaliidu ettepanekut lasta Põlvamaal 249 põtra, asjatundmatuks, kuna ulukiseire spetsialistid ei soovita põdra arvukuse nii äkilist allaviimist (loe küttimismahu hüppelist suurendamist), vaid teha seda mõne aasta jooksul järk-järgult.
«Kuidas saab üks väljastpoolt maakonda (Valgamaalt Laatrest) tulnud Eesti Erametsaliidu esindaja, tundmata seejuures Põlva maakonna olusid, iseärasusi ja metsakahjustuse teha nii äärmusliku ettepaneku (lasta 249 põtra),» jäid Tarmo Lees ja Rain Lepp samuti nõutuks. Ajakirjanikuga vestelnud Tarmo Lees MTÜ-st Põlva Metsaomanike Selts ei saanud aru, keda Anti Rallmann esindab. Igatahes mitte Põlva maakonna metsaomanikke. Põlva Metsaomanike Selts on ainus maakonna metsaomanikke ühendav ja esindav organisatsioon, kes ei kuulu Eesti Erametsaliitu ja kelle ligikaudu 500 liikmel puudub oma esindaja jahindusnõukogus.
16. juulil toimunud jahindusnõukogu koosolekul konsensust (viis tahtis laskmislimiidiks 209ja üks 249 põtra) ei saavutatud. Kuna uue jahiseaduse kohaselt peab jahindusnõukogu ulukite küttimismahu määramisel saavutama konsensuse, siis mingit otsust vastu võtta ei saadud.
Konsensuseni jõuti korduskoosolekul
Nõukogu esimees Ena Poltimäe algatas läbirääkimised, millega anti Eesti Erametsaliidu esindajale Anti Rallmannile lisaargumentide esitamiseks tähtaeg. «2. augustiks ta seda ka tegi. Fakt on see, et lisaargumendid meid ei rahuldanud. Kuna Rallmann oma nõudmistes ei taganenud, siis korraldati 8. augustil korduskoosolek.
Kahetunnise läbirääkimiste käigus suutsime enamuse seisukohta kaitsta ningjäi mulje, et Rallmann loobus võitlusest. Leppisime kolmandal koosolekul kokku, et põdra küttimismaht saab 2013/14 jahihooajal olema 209 isendit. Kuna me jõudsime kolmandal koosolekul kokkuleppele, siis ei saa öelda, et nõukogu poleks töövõimeline,» rääkis Reitel.
Karu küttimismaht on kaks isendit
14. juunil toimunud koosolekul määrati 22 jahipiirkonna metskitse küttimismahuks 507 isendit. Sokkude osakaal kütitud loomade seas ei tohi ületada üht kolmandikku. Metssea küttimismaht tõsteti 1537 isendini. Jahindusnõukogu soovitab kesikute osas küttida isas- ja emasloomi võrdselt. Kütitud põrsaste osakaal peab kütitud isendite koguarvust jääma 45-65% vahemikku.
17. juulil toimunud koosolekul otsustati karu küttimismahuks kaks isendit. See eraldati soovi avaldanud (Ahja, Ilumetsa, Kanepi, Kauksi, Kooraste, Põlva, Rasina, Ruusa, Räpina, Taevaskoja ja Vastse-Kuuste) jahipiirkondadele.
Asurkonna laienemise soodustamiseks soovitatakse emakarude küttimist vältida. Karu tabamisel tuleb teavitada kohe Keskkonnaametit. Et vältida küttimislimiidi (maakonna kohta kaks karu) ületamist, tuleb teise karu küttimise alustamisel eelnevalt teavitada Keskkonnaametit.
Mis puutub punahirve küttimismahtu, siis otsustati, et jahiiinrkonna kasutaja võib punahirve küttida vastavalt soovile limiidivabalt. Seejuures soovitas jahindusnõukogu hirvelehma küttimisel ära küttida ka hirvevasika.
Eesti Erametsaliidu kommentaar
Jahiseaduse kohaselt saavad jahindusnõukogusse kuuluda maakonna jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajad (NB\ mingeid viiteid maakondlikele või üleriigilistele ühendustele seaduses pole!). Jahindusnõukogude koosseisu kinnitab (ja tööd juhatab) Keskkonnaamet, kes pöördus Eesti Erametsaliidu (EEML) poole ühe maaomanike esindaja nimetamiseks igas maakonnas. Esindajate soovitamiseks Keskkonnaametile pöördus EEML oma liikmesorganisatsioonide poole, et esindaja oleks kohaliku taustaga. Põlva Metsaomanike Selts (nimetus parandatud), kes toona kuulus EEML-i, omapoolseid ettepanekuid ei teinud. Põlvamaa esindaja kohta tegi ettepaneku EEML-i teine liikmesorganisatsioon, Ühinenud Metsaomanikud, kes ühendab metsaomanikke Lõuna-Eestis (sh Põlvamaal) laiemalt. Anti Rallmann on metsandusliku kõrgharidusega tubli metsakasvataja. Seda arvesse võttes peab EEML oma esindajat jahindusküsimustes usaldusväärseks ja ta esitati maikuus EEML-i juhatuse koosoleku otsusega Põlvamaa jahindusnõukogu liikmeks. Kõik jahindusnõukogude koosseisud on omakorda kinnitanud Keskkonnaamet.
Toonitame, et maakondlikes jahindusnõukogudes kaitsevad EEML-i esindajad piirkonna erametsaomanike huve ega esinda oma isiklikke arvamusi. EEML-i nõukogude liikmete ettepanekud on kooskõlastatud EEML-iga.
Küttimisettepanekud, millest EEML on lähtunud, tuginevad Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna aruandele. Selles riiklikus dokumendis rõhutatakse, et 2013. a küttimise eesmärk on viia põdra asustustihedus metsanduse seisukohast märksa mõõdukama tiheduseni, tagades sealjuures asurkonna soodsa struktuuri säilimine. Dokumendis on kogu Eestile ette toodud neli näitlikku küttimiskvoodi varianti kogumahus 6000, 6500, 7000 või 7500 põtra. Kõik variandid ületavad 2012. a maksimumi (5350) ning samuti ka 2013. a jahiühenduste küttimissoovi (u 5500 isendit) märgatavalt.
Ehkki Põlvamaa osas jäi minimaalne küttimislimiit (209 põtra) väiksemaks kui oli EEML-i soovitustele tuginev ettepanek, tuleb rõhutada asjaolu, et maksimaalset küttimislimiiti ei määratud ja seega on jahimeestel võimalik vajadusel rohkem küttida. See võimalus on oluline, et vältida ulukikahjudest tulenevaid võimalike tülisid metsaomanike ja jahimeeste vahel.
EEML hindab seda, et kokkulepe maakondliku jahindusnõukogu osapoolte vahel on saavutatud.
Regina Hansen (EEML-i kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige)
Põlva Metsaomanike Seltsi kommentaar
Me ei kahtle, et Anti Rallmanni näol on tegemist tubli ja teadliku metsakasvatajaga. Oleme seisukohal, et jahindusnõukogus saab maakonna metsaomanikke esindada kõige paremini lisaks metsanduslikele teadmistele ka jahindust hästi tundev kohalik esindaja. EEML-i väide, et Ühinenud Metsaomanikud ühendavad metsaomanikke Lõuna-Eestis, ei ole korrektne. Metsaühistu on oma tegevuspiirkonnaks määratlenud Pärnu- ja Viljandimaa ning osaliselt Valga- ja Raplamaa.
Meie andmetel puudub neil Põlvamaal esindus ja regulaarne tegevus (SA EMK koduleht www.eramets. ee).
Infokastis «MTÜ Põlva Metsaomanike Selts» teave pole ebatäpne, kuna oleme vastava taotluse esitanud Keskkonnaametile 25. mail 2013. a.
Tarmo Lees (Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse liige)
MTÜ Põlva Metsaomanike Selts on esitanud Keskkonnaametile taotluse määrata (või vajadusel asendada) jahindusnõukogu liikmeks maakonna ainsa metsaomanike esindusorganisatsiooni valitud liige. Jahiseaduse kohaselt saavad jahindusnõukogusse kuuluda ainult maakonna jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajad.
Alus: Jahiseaduse paragrahv 9
