Jahiohutuse aasta keskendub ka liiklusohutusele
23.07.2019
Viimase kaheksa aasta kokkuvõtted näitavad kahjuks liikluses hukkunud ulukite ja sellega seonduvalt ka suure hulga purunenud liiklusvahendite osakaalu kasvu, kirjutab jahimees ja ulukitega seotud liiklusõnnetuste analüüsija Urmas Salmu õppelehes Sinu Mets.
Maanteeameti andmetel toimus aastatel 2010–2018 neid liiklusvahendi ja uluki kokkupõrkeid, kus kannatada said ka inimesed, kokku 150 – surma sai 5 ja vigastusi kokku 177 inimest. Kõik inimeste surmaga lõppenud õnnetused toimusid pimedal ajal. Ainsa lohutusena saame tõdeda, et viimane surmaga lõppenud õnnetus juhtus ligemale viis aastat tagasi.
Juuresolev tabel kajastab häirekeskuse keskkonnainfo telefonile 1313 laekunud teavet maanteedelt või nende äärest leitud või otseselt liiklusvahendi ja uluki kokkupõrkel hukkunud ulukite arvu kohta. Arvestada tasub, et metskitse ja metssea arvudes on tõenäoline umbes 5% viga, mis tuleneb teatajate antud väärinfost või ulukite valest määramisest.
Ulukeid on segi aetud isegi koduloomadega. Nii võib juhtuda eriti siis, kui uluk ei jää kokkupõrke järel samasse maha ja teda tuleb määrata kaugemalt vaadates. Põdra ja kiskjate hukkumist kajastavaid arvusid saab lugeda tõepäraseks.
Enamik kokkupõrkeid toimub pimedas
Enam kui 2/3 ulukitega kokkupõrgetest toimub pimedal ajal, mis tähendab, et esimese hämara saabudes tuleb kahelt poolt metsaga piirnevatel teelõikudel olla kõikidel autojuhtidel eriti tähelepanelik. Teravama silmapaariga roolikeeraja oskab teeservas eristada liikumist staatilisest objektist. Helkivate täpikeste (ulukite autotulede valgust peegeldavad silmad) olemasolu teepervel või lausa teel viitab üsna üheselt ohule!
Kaalukaim ohuallikas on mõistagi põder, kes tähendab täiskasvanud isendina pea 400 kg massiga seina, kaalult järgmine on korralik isakaru. Karude liikumine ja nendega kohtumine on Eestis muutumas juba ebaharilikult tavaliseks, mis ohu mõttes on tõsine märk, seda eriti Viru- ja Järvamaal. Läinud aastal maist novembri lõpuni kaotas maanteedel oma elu kokku 10 isendit.
Põtradega oli eelmisel aastal kokkupõrkeid 407. Enamikel juhtudest inimesed pääsesid, aga autosid tuli kindlustusseltside andmetel mõnel juhul ka maha kanda.
Jahimeeste ja maanteeameti koostöö
Tänavu mai alguses toimus maanteeameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi eestvedamisel ulukiõnnetuste teemal nõupidamine, kus otsustati ühiselt esimese meetmena alustada liiklejate teavitamisega suurte elektrooniliste infotabloode abil.
Mai alguses ilmusid Laagris, Kanamal, Märjamaal ja Saugas teede kohale hoiatused, mida kuvatakse kuni jaanipäevani igal õhtul alates päikeseloojangust kuni hommikul kella 6ni. Senini on just see ajavahemik ööpäevas olnud üks õnnetusterohkemaid perioode.
Teavitustega jätkatakse septembris. Tablood on üles seatud teatud kohtadesse, aga liikleja ei tohi mujalgi valvsust kaotada. Tähelepanelik tuleb olla igal pool ja eriti seal, kuhu on üles seatud ulukiohu liiklusmärgid (ametlikult liiklusmärk „Metsloomad”).
Tara ja ulukite läbipääsud
Maanteeameti keskkonnatalituse juhi Villu Lükki sõnul on ainus tõhus meede ulukiõnnetuste vähendamiseks ja ulukite teedelt eemalhoidmiseks tarastamine. See toimib, kui ulukitele on rajatud ka piisaval hulgal eritasandilisi läbipääse, mis võimaldavad neil tee kohalt või alt turvaliselt teisele poole teed minna. Läbipääsudeta populatsioonid killustuksid, genofond vaesuks ning kokkuvõttes kannataks kogu elustik ja keskkond.
Eestis on maanteid tarastatud võrdlemisi vähe, kuid seal, kus tarasid on, on üldjuhul mõeldud ka läbipääsudele. Näiteks on rajatud kaks ökodukti ja kohe on valmimas veel kaks Kose-Võõbu lõigul
Tallinna-Tartu maanteel. Väikeulukite tunneleid on hetkel 11 ja läbipääsuvõimalusi on tekitatud ka kahepaiksetele.
Villu Lükki andmeil tuleb uute 2+1 ja 2+2 teelõikude valmimisel rajatisi juurde. Lähiajal valmib Tallinna ringteel Luige-Saku lõigul esimene suurulukitele sobiv tunnel ning katsetamisel on samatasandilisi ja elekroonilise hoiatussüsteemiga läbipääse (nn tarakatkestusi) Tallinna-Tartu maanteel.
Teadvustamine ja teavitamine
Kui Eestit võrrelda naaberriikidega, selgub, et meil napib isegi elementaarsetest teavitusmaterjalidest. Vaja on n-ö käitumisjuhiseid, kuid teisalt vajab korrastamist ka see pool, kuhu ja mis puhkudel ulukitega seotud liiklusõnnetustest teatada.
Praegu on nii, et suurulukile otsasõidust tuleb teatada häirekeskuse keskkonnainfo telefonile 1313. Häirekeskuse töötajad edastavad saadud teate inimestele (tavaliselt kohalikele jahimeestele), kes aitavad vigastatud või hukkunud looma teelt ära viia.
Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust omakorda edastatakse info piirkonna teedevalitsusele. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teavitada kohalikku omavalitsust.
„Riiklik vastutusalade jaotus loomade abistamise kontekstis on praegu keeruline. Oleme alustanud sammudega selle selgemaks muutmiseks,” ütles häirekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja
Lea Rämmeld.
