Juuli sündmused: maaelu arengukavast, metsamaa toetustest ja jäälinnust
30.07.2013
MAALEHT.EE: Metsa Hoiu-Laenuühistu üldkoosolek otsustas juuli alguses, et seoses eelmise aasta heade tulemustega jagatakse liikmetele dividende 6% osamaksu suurusest. Uueks revisjonikomisjoni liikmeks valiti Jõgevamaa metsakonsulent Ain Malm.
2008. aastal asutatud metsaomanike finantseerimisasutuse põhitegevus on liikmete finantsmajanduslik teenindamine. Ühistu tegeleb oma liikmete raha hoiustamise, liikmetele laenu andmise, laenuressursi vahendamise ja klientide nõustamisega majandusküsimustes.
Põllumajandusministeeriumis 3. juulil kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon, kes arutas arengukava eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekuid ja võimalikke lahendusi, nentis, et väga mitmes punktis on organisatsioonide ettepanekud vastandlikud. Valitsuse lõplik heakskiit arengukavale on plaanis saavutada 2013. aasta sügisel.
RMK on esitanud keskkonnaametile nimekirja puhkemajandusobjektidest, millest soovib loobuda. RMK loodushoiuosakonna juhi Marge Rammo sõnul valiti umbes 6000 objektist välja 60. Üks loobumise põhjus on näiteks probleemid maaomanikuga – kui RMK objekt asub eramaal ning omanik ei soovi seda enam oma kinnistule. Teine oluline põhjus, miks rajatisi nimekirja kanti, on objekti väga halb seisund.
Natura 2000 metsamaa toetuse taotlemise tänavuses taotlusvoorus, mis kestis juuni keskpaigani, jõudis Erametsakeskusesse 4576 avaldust, mis hõlmasid 56 258 ha metsamaad.
Mullu oli taotluste maht samal tasemel (56 535 ha). Toetusõiguslikke erametsamaid on Eestis kokku ligi 82 000 ha.
Toetust küsiti 9998 ha ulatuses sihtkaitsevööndis ja 46 260 ha ulatuses piiranguvööndis oleva metsa kohta.
“Jätkuvalt on hea meel selle üle, et elektroonilise keskkonna e-PRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav, tänavu 1103 taotlust ehk juba 24% taotluste koguarvust,” kommenteeris Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Toetuseotsused teeb SA Erametsakeskus hiljemalt 30. aprilliks 2014.
Toetuste väljamaksed teeb PRIA kuni kahe kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid hiljemalt 30. juunil 2014.
Elvas toimunud Eesti raiemeistrivõistlustel sai Eesti meistri tiitli Taavi Ehrpais. Traditsiooniliselt selgus võitja alles viimase ala, laasimise järel.
Peaaegu võrdselt oli punkte Eesti esindajatel Taavi Ehrpaisil ja Anto Laasil, Läti võistlejal Gatis Brensinsil ja soomlasel Vesa Kurkil.
Pingelises rebimises saavutas laasimise järel üldvõidu Ehrpais, teisele kohale tõusis Vesa Kurki ja kolmandaks Eesti raiemees Martin Muttik.
Eesti raiemeistrivõistlused 2013 on üks eelvõistlusi 2014. aasta raie maailmameistrivõistlustele. Maailmameistri tiitli eest võistlev Eesti võistkond pannakse kokku tänavuse ja tuleva aasta nelja raievõistluse punktide põhjal.
Ajal, mil Eesti metsades on suhteliselt suur tuleoht, toimus Saare maakonnas Kesselaiul metsatulekahjuõppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartel.
Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi. Peamine mure – varustuse saarele toomine – sujus suuremate tõrgeteta.
Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed valisid oma suvepäevadel järgmise aasta linnuks jäälinnu. Jäälind on Eestis üsna vähearvukas, kuid välimuse poolest tuntud, kuna tema sulestik mõjub meie looduses lausa eksootiliselt. Jäälind on looduskaitse all II kategooria liigina.
Allikad: Metsa Hoiu-Laenuühistu, põllumajandusministeerium, Pärnu Postimees, Erametsakeskus, Eesti Metsaselts, Meie Maa, Eesti Ornitoloogiaühing
