Juuru ja Kohila said nüüdisaegsed katlamajad
04.12.2014
RAPLAMAA SÕNUMID, Siim Jõgis:
Esmaspäeval, 1. detsembril avati Juurus uus katlamaja, mis annab sooja koolimajale ja rahvamajale. Katlamaja töötab hakkpuidu peal ning selle võimsus on 500 kilovatti.
Katlamaja haldava munitsipaalettevõtte OÜ Soval Teenus juhatuse liige Tarmo Peterson ütles, et praegu töötab uus katel umbes 200 kilovati peal. See tähendab, et ka kõige külmemate ilmade puhul ei pea see töötama täisvõimsusel. Kuigi praegu on katlamajaga ühendatud vaid Juuru kool ja rahvamaja, arvestati Petersoni sõnul katla ehitusel, et sellega võiks veel alevi hooneid ühendada.
Uus katel on täielikult automatiseeritud. Erinevalt eelmisest katlast ei ole enam vaja inimtööjõudu. Kui peaks tekkima rike, annab katel sellest telefoni teel ise Petersonile teada. Kuigi 1. detsembril toimus pidulik avamine, on katel tegelikult töötanud alates 17. oktoobrist. Mõned rikketeated on Peterson enda sõnul saanud, aga ta ei pea seda probleemiks, sest need on olnud väikesed asjad.
Kui palju läheb hakkpuitu tarvis, sõltub suuresti ilmast. Mida madalamad kraadid, seda rohkem kütet kulub. Keskmiselt külmal talvel, kui on kümme miinuskraadi, võtab katel Petersoni sõnul umbes 90 kuupmeetrit hakkpuitu nädalas. Näiteks novembris läks kokku 180 kuupmeetrit.
Vana katel oli vaja tingimata välja vahetada, sest Petersoni sõnul oli see amortiseerunud. “Vana katel oli sellises seisundis, et me ei teadnud, kui kaua see enam töötab,” ütles Peterson. Ta lisas, et see oleks võinud igal hetkel üles öelda ja siis oleks pidanud üle minema õlikütte peale.
Õlikatel on endiselt katlamajas olemas ning see on automaatselt sisselülitatav. Kui peaks mingil juhul võimsusest puudu jääma või tekkima avarii, saab seda kasutada.Juuru vallavanem Margus Jaanson ütles, et uut katlamaja oli kindlasti tarvis. Küsimus oli tema sõnul ainult katla suuruses. Arutluse all oli ka idee võtta katlamajale operaator peale ning osta tema käest sooja. Vaatamata sellele otsustas vald anda katlamaja oma ettevõtte OÜ Soval Teenus haldusesse. Jaansoni sõnul oli tööde kogumaksumus ligikaudu 350 000 eurot, millest rohkem kui 140 000 eurot kattis Keskkonnainvesteeringute Keskus ja ülejäänu oli valla kanda.Ka Jaansoni sõnul on kaugem plaan see, et katlamajast võiksid sooja saada teisedki Juuru hooned.
Mõttes on hakata katlamajast soojust andma ka lasteaeda. Samas nõuab see Jaansoni sõnul lisainvesteeringut, sest praegu ei lähe ühtegi soojatrassi rahvamajast edasi lasteaeda. Uue katlamaja rajamine oli vallavanema sõnul esimene samm enne koolimaja ja rahvamaja renoveerimist. Koolimaja soojustus loodetakse paigaldada järgmisel aastal ning 2016. aastaks jääb rahvamaja rekonstrueerimine.
Uus katlamaja avati ka Kohilas
Reedel, 28. novembril avati Kohilas uus hakkpuidukatlamaja, mis asendab senist gaasikatlamaja. Vana gaasikatel jääb reservi ja seda kasutatakse ainult suurte külmadega tipukatlana. Uus katlamaja asub Tööstuse tänaval, endise paberivabriku territooriumil vanas arhitektuuriväärtuslikus töökojahoones. Hoone külge ehitati hakkpuidu ladu, kus saab ladustada kuni 350 kuupmeetrit küttematerjali.
Hakkpuiduga varustab põhiliselt RMK, katlamaja aastane vajadus on umbes 10 000 kuupmeetrit. Viis aastat tuleb kütta vaid hakkpuiduga, edaspidi võib kasutada ka turvast. Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles uut katlamaja avades, et tunneb head meelt kolme asja üle. Kõigepealt selle üle, et kodusoojus muutub Kohila alevi inimestele odavamaks. Teiseks, et katlamaja ehitusega suudeti säilitada Kohilale omane miljöö, väärtustati vana tööstushoonet ja ei mindud lihtsama vastupanu teed ega ehitatud lihtsalt ilmetut plekist kuupi. Ning lõpuks on ta enda sõnul siiralt rõõmus, et leiti kodumaisele taastuvale ressursile, puidule, kasutus ja loodi sellega uusi töökohti. “Kohaliku toorme kasutamine ja mittesõbraliku naaberriigi gaasist loobumine annab panuse Eesti energiajulgeoleku kasvu,” ütles Hepner.
