Kahjustatud mets vajab kiiret tegutsemist
24.09.2026
Kliimamuutused toovad kaasa üha sagedamini äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis võivad metsa tõsiselt kahjustada. Tormid, üleujutused, põuaperioodid, metsakahjurid ja tulekahjud võivad muuta metsa ilmet kiiresti ning ulatuslikud kahjustused tähendavad metsaomanikule sageli ka vajadust mets korrastada ning luua eeldused uue metsa kasvuks.
Pärast metsakahjustust on esimene samm metsa korrastamine. Kahjustunud puud tuleb metsast välja viia, et vähendada metsakahjurite leviku riski ja luua paremad tingimused uue metsa kasvuks. Samal ajal tasub vaadata kaugemale ning tähelepanu pöörata sellele, et tulevane mets oleks muutustele vastupidavam.
Liigirikas, erivanuseline ja mitmekesise struktuuriga mets pakub elupaiku ka paljudele liikidele – lindudele, putukatele ja samblikele. Elurikkus aitab kujundada metsas sobivamat mikrokliimat ning toetab metsa üldist tervist.
Metsaomanik tunneb oma metsa ja selle eripära kõige paremini. Seetõttu ei ole vastupidava metsa kujundamiseks üht kindlat viisi, mida saaks igal pool ühtmoodi rakendada. Arvestada tuleb kasvukoha, mullastiku, niiskusrežiimi ja teiste tingimustega. Metsa kujundamisel tasub säilitada olemasolevaid loodusväärtusi ning võimaluse korral suurendada metsa liigirikkust.
Liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesine mets on vastupidavam nii kliimamuutuste mõjule kui ka erinevatele metsakahjustustele. Vastupidava metsa kujundamine algab selle rajamisest ja järjepidevast hooldamisest.
Kahjustusi saab ennetada
Metsaomanikul on võimalik mitmeid kahjustusi ennetada või nende mõju vähendada. Näiteks saab männikärsaka kahjustuste ennetamiseks kasutada vahatatud taimi. Taimedele kantud vahakiht moodustab kaitsebarjääri, millest männikärsakas ei suuda läbi närida.
Ulukikahjustuste vähendamiseks saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid. Sobivad lahendused valib metsaomanik aga lähtudes oma metsa tingimustele ja vajadustele, olenevalt sellest, milliste kahjustustega seal kõige rohkem arvestada tuleb.
Kui metsaomanik ei ole kindel, milliseid töid oleks tema metsas kõige mõistlikum teha, tasub nõu küsida metsaühistust. Metsaühistute juures töötatavad metsakonsulendid saavad aidata hinnata metsa olukorda, soovitada sobivaid metsamajanduslikke tegevusi ning anda nõu toetuste taotlemisel.
Metsaomanikel on võimalik metsa vastupidavusse investeerimiseks saada toetust. Käimas on erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetuse taotlusvoor. Erametsaomanikud saavad toetust taotleda kuni kümne aasta vanuse metsa hooldusraieks,
metsakahjustuste ennetamiseks ning kahjustatud metsa uuendamiseks. Taotlusi saab esitada kuni 6. oktoobrini. Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda Erametsaportaalis www.eramets.ee. Lisaks saab metsatööde ja toetuste kohta nõu küsida kohalikust metsaühistust.
Artikli autor: Piia Kiivramees, KIKi metsaosakonna toetuste üksuse juht
Artikkel ilmus 24.09.2026 Maalehes
