Kas Eesti metsad on ohus? Algab ohtlike kahjustajate iga-aastane seire
27.03.2026
Keskkonnaagentuuri blogi
26.03.2026
Märtsi lõpupäevadel kohtusid Keskkonnaagentuuri (KAUR) metsaspetsialistid kolleegidega Põllumajandus-ja Toiduametist (PTA) ning Keskkonnaametist (KeA), et teha plaane iga-aastase seirehooaja alguses. Kohe-kohe on algamas iga-aastane karantiinsete metsakahjustajate seire hooaeg, mis stardib aprillis ja lõpeb oktoobris. Karantiinsete metsakahjustajate seire koostöö on ametlikult toimunud juba alates 2002. aastast.
Spetsialistide arutelu Keskkonnaagentuuri Rõõmu tee kontoris
Seire eesmärk on kaitsta metsandust karantiinsete taimehaiguste- ja kahjurite eest. Euroopa Liidu nõuete ja taimekaitseseaduse täitmiseks tehakse igal aastal seireid ohtlike taimekahjustajate tuvastamiseks ning järelevalvet nende leviku üle. Seired tehakse selliste taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine (või on piiratud levikuga ja rakendatakse tõrjemeetmeid) ning mille laiema leviku korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning ressursimahukamat tõrjumist. Ehk seire ei tähenda ainult kahjurite otsimist, vaid see on ka ennetav töö Eesti metsade ja toidujulgeoleku kaitseks. Varajane avastamine võib ära hoida ulatuslikud kahjustused ja majandusliku kahju. Loe põhjalikumalt PTA ülevaatest: Ohtlike taimekahjustajate seired 2025. aastal.
Milliseid ohtlikke kahjustajaid Eestis otsitakse?
Jaotusmaterjali näiteid
Seire käigus otsivad (ja loodetavasti ei leia) Keskkonnaagentuuri spetsialistid järgmisi ohtlikke taimekahjustajaid:
Agrilus anxius
Tegu on Põhja-Ameerikast pärit mardikaga, mis kahjustab peamiselt kasepuid. Vastsed arenevad puukoore all, häirides toitainete liikumist ning põhjustades puude hukkumist. Eestis võiks selle kahjuri levik ohustada laialdaselt levinud kasepuistuid.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Agrilus%20anxius.pdf
Agrilus planipennis – Saare-salehundlane
Üks ohtlikumaid saarepuude kahjureid maailmas, pärit Aasiast. On põhjustanud ulatuslikke kahjustusi nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. Vastsed toituvad puukoore all ja hävitavad puud sageli mõne aasta jooksul. Eestis ohustaks see otseselt saarepuistuid, mis on niigi surve all erinevate haiguste tõttu.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/saare_salehundlane.pdf
Dendrolimus sibiricus- Siberi kedrik
Suur liblikaliik, mille röövikud toituvad okaspuude okastest, eelkõige lehistel, mändidel ja kuuskedel. Levinud on Siberis ja Venemaal, kus on põhjustanud ulatuslikke metsakahjustusi. Eestisse jõudes võiks see kahjustada okaspuumetsi ning suurendada metsade vastuvõtlikkust teistele stressiteguritele.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Dendrolimus%20sibiricus.pdf
Anoplophora chinensis, Anoplophora glabripennis – Hiina sikk, Aasia sikk
Suured ja silmatorkavad mardikad, mis kahjustavad väga paljusid lehtpuid (nt vaher, kask, pappel, viljapuud). Vastsed uuristavad puidus sügavaid käike, nõrgestades ja lõpuks tappes puu. Need liigid on Euroopas juba probleeme tekitanud ning nende levik Eestis ohustaks nii linnahaljastust, eraomanike viljapuuaedu kui ka metsi.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Hiina%20sikk.pdf
Bursaphelenchus xylophilus – Männi-laguuss
Mikroskoopiline ümaruss, mis põhjustab männi närbumistõbe. Levinud Aasias ja Lõuna-Euroopas, kus on tekitanud ulatuslikke kahjustusi männimetsades. Levib ainult putukate vahendusel. Eestis ohustaks see mände, mis on meie metsades üks levinumaid liike.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/M%C3%A4nni-laguuss.pdf
Erwinia amylovora – Viljapuu bakterpõletik
Bakterhaigus, mis kahjustab viljapuid nagu õuna- ja pirnipuud. Tunnuseks on mustaks tõmbuvad õied ja võrsed, mis näevad välja nagu oleksid nad „põlenud“. Haigus levib kiiresti ning võib hävitada terveid istandusi, mõjutades oluliselt aiandust ja toidutootmist.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/pta_viljapuu_bakterpoletik_infovoldik__optimized_1.pdf
KEA spetsialistide poolt seiratakse veel lisaks eelnevalt mainitud seiretele ka ühte ohtlikku taimekahjustajat:
Fusarium circinatum
Seenhaigus, mis põhjustab okaspuude (eriti mändide) võrsepõletikku. Levinud mitmel pool maailmas ning võib põhjustada noorte puude hukkumist ja kasvupeetust. Eestis kujutaks see ohtu eelkõige metsauuendusele ja metsade järelkasvule.
Loe täpsemalt: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2022-06/Fusarium%20circinatum.pdf
Lisainfo: https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/taimekasvatus/taimekahjustajad
Kuigi enamikku neist kahjustajatest Eestis õnneks veel ei esine, näitab rahvusvaheline kogemus, et nende levik võib olla kiire ja tagajärjed ulatuslikud. Seetõttu on järjepidev seire ja koostöö asutuste vahel väga-väga tähtis. Iga varakult avastatud juhtum tähendab võimalust tegutseda enne, kui kahjustaja levib ja tagajärjed muutuvad pöördumatuks. Just õigeaegne seire ja märkamine aitab hoida Eesti metsad ja aianduse elujõulistena ka tulevikus. Seiret ei tehta vaid laua tagant, meie spetsialistid töötavad igapäevaselt metsas ja maastikul, olles looduses toimuvaga vahetult kursis. Aprillis algab seirehooaeg!
Autor: Merit Ehrpais, Keskkonnaagentuur.
