2017. aastal püstitas Belgia kuulus arhitekt Gilles Retsin Tallinnasse arhitektuurimuuseumi ette puitinstallatsiooni. See on tehtud vanast heast tulevikumaterjalist ristkihtpuitplaadist ning kunstiteos valmis koostöös Eesti puidutööstusega.

Ristkihtpuitplaadi ja vineeri võimalusi, mida ettevõtluses loodetavasti järjest enam kasutatakse, on välja töötanud Tallinna Tehnikaülikooli puiduteadlased.

Puit on kunst, mis on täis teadust.

Eestis on terve rida teadlasi, kelle igapäevatöö on leida lahendusi puidu väärindamiseks ja meie igapäevaelus kasutamiseks. Võtame näiteks arhitektid, keda koolitatakse Eesti Kunstiakadeemias. Üks puitarhitektuurile spetsialiseerunud arhitekt on Sille Pihlak, kes märgib, et viimati ehitati puidust linnaruumi Eestis 1930ndatel. Praeguses klaas-betoon linnamaastikus on unustatud suur osa puitarhitektuuri teadmistest.

“Eesti puitarhitektuuril on vaja teha uus tulemine, aga see ei saa olema palkmaja ehitamine kesklinna, vaid see peaks tulema uue tehnoloogiaga,” leiab Pihlak.

Uudses puitarhitektuuris saaksid kokku arhitekti, inseneri ja puidukeemiku teadmised. See arendaks korraga nii loodussõbralikust materjalist ehitamist kui ka selles vallas tehtavat teadust.

Puidust sild on kümme korda odavam

Eesti Maaülikoolis töötab Tõnis Teppand, kes uurib puitkonstruktsioonide füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi ehitistes. Ta on võimeline ehitama puidust konstruktsioone, mis sildades kasutatuna suudavad kanda üle autosid nagu betoonist silladki. Erinevus on selles, et puidust sild maksab 150 000 eurot, betoonist sild 1,5 miljonit eurot.

Tõnis Teppand aga arendab puidust ehituskonstruktsioone, mis on justkui koorikud. Puidust saab luua kumeraid sõrestikke, mis sealjuures on suure kandevõimega.

Loe edasi ja vaata saadet ERR lehelt.