Kas šaakalit saab erinippidega tõrjuda?
31.07.2018
Saakali tõrjumisviiside osas tasub kogemust laiendada ja arendada, kirjutas õppeleht Sinu Mets nr 51.
Loomapidajatele on tavaliselt soovitatud koduloomade kaitseks šaakalite eest samasuguseid võtteid, mis kehtivad ka hundi puhul: aed ümber karjamaa, loomade ajamine ööseks lauta, spetsiaalse karjakoera pidamine jms. Kas aga on veel nippisid, mis šaakaleid karjast eemal hoiaks, mingit analoogi, nagu näiteks kartulikasvatajad varasemal ajal metssigu tõrjusid (on peresid, kus peremees vahetult pärast kartulipanekut märgistas oma uriiniga põllu ära)?
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ütles, et tema üldlevinud erilistest nippidest ei ole kuulnud ega seni ka lugenud, et teoreetiliselt muidugi peletaks šaakalit näiteks hundi uriin, kuid seda pole ju inimesel kusagilt võtta.
Šaakali hundihirmuga, mis Eestiski on tõendatud (šaakal näiteks ei laienda oma eluala sinna, kus elavad hundid), võiks aga arvestada. «See tähendab, et aladel, kus šaakalid liiguvad, tasub testida tõrjet suure koeraga, kes ei pea olema karjakoer. Käia näiteks koeraga ümber karjaaia ja lasta tal seda ala ka märgistada. Nagu hundi lõhn nii peaks ka suure koera lõhn šaakalit hirmutama, jätma talle mulje, et see kari on selle suure koera oma.»
Peep Männil lisas, et vähemalt üks lambapidaja Eestis on šaakalikahjustuse akti märkinud, et ta peale loomade ööks lautaajamise käib iga päev koeraga karjamaal. Siiski murdsid šaakalid talle.
«Ei saa välistada, et just tänu koerale ja koera lõhnale ei murtud rohkem,» nentis Männil.
Ta rääkis veel, et šaakalite peletamine kariloomade kaitseks võib ollagi šaakali levila põhjaosa probleem, kuna lõuna pool leiavad need loomad hoopis rohkem taimset toitu, mistõttu karja kallale vähem kiputakse. Kui sedapidi võtta, tuleks need nipid siinmail alles välja mõelda ja neid päris elus katsetada.
«Lõuna pool ollakse näiteks hädas hoopis sellega, et šaakalid kahjustavad viinamarjaistandusi või melonisaaki,» tõi Peep Männil näiteks. Ka Eestis uuritud kütitud loomade magudest on leitud taimse toidu jälgi, näiteks arbuusiseemneidki, mis tõenäoliselt pärit kusagilt kompostihunnikust, mida šaakalid sobilikes kohtades revideerimas käivad.
«Šaakalid söövad peale taimse toidu ka hiiri ja putukaid – nad oma toitumisviisilt üldse sarnanevad pigem kährikule kui hundile –, aga meie kliimas ei saa nad ilmselt nendest toitudest kõhtu täis ja sellepärast käivad ka karja kallal.» Üldteada tõrjesoovitused kehtivad endiselt, kuid kui keegi avastab toimivaid lisanippe, tasub nendest ka teistele loomapidajatele märku anda.
Tasub kogemust laiendada, kuna kestab aeg, mil uus loomaliik šaakal ja inimene siinmail vastastikku alles kohanemas on.
