Kas suvisel raiel tuleks alati kände Rotstopiga töödelda?

09.07.2021

Töötlemine on eelkõige tähtis viljakates kasvukohatüüpides.

Tiia Drenkhan, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia teadur

Juurepessunakkusest on enim ohustatud hariliku kuuse puistud. Hariliku männi puistutes on juurepessunakkuse oht seda kõrgem, mida suurem on kuuse osakaal puistu koosseisus.

Juurepessu eosed levivad õhus, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle 0°C. Suvel ja sügisel on oluline ka sademete hulk: mida enam sademeid, seda suurem on eoste hulk.

Juurepessunakkusest on enam ohustatud viljakates kasvukohatüüpides (jänesekapsa, sinilille, jänesekapsa-pohla, pohla-mustika) kasvavad okaspuupuistud, kuid nakkus on levinud mujalgi (angervaksa, naadi, kastikuloo kasvukohatüübid). Preparaadi Rotstop® kasutamine on vajalik perioodil, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle 0°C (st juurepessu eosed on õhus levinud), kindlasti on vajalik kändude pritsimine suviste uuendus- ja harvendusraiete järel.

Oluline on meeles pidada, et mida kiiremini pärast raiet saavad kännud pritsitud, seda efektiivsem on preparaadi toime, sest Rotstopi puhul on ju tegemist elusorganismiga ehk selle toime põhineb teisel seenel (hiidkoorikul).

Kändude töötlemist preparaadiga Rotstop on mõistlik teha ka juhul, kui puistus on juurepessunakkuse tagajärjel nähtavad kahjustused olemas. Ka sel juhul toimub juurepessu kasvu pärssimine kändudes, kuid tõrje efektiivsus on tagasihoidlikum võrreldes kändudega, milles juurepessunakkust veel ei esine või on seda vähesel määral.

Ennetava abinõuna on soovituslik suvise raie järel eelkõige viljakates kasvukohatüüpides okaspuukände Rotstop preparaadiga pritsida.

Preparaati Rotstop kasutades on tähtis meeles pidada:

  • Preparaati hoiustatakse kuni kasutamiseni madalal temperatuuril (soovituslikult +4C°).
  • Suspensioon tuleb valmistada vahetult enne kändude töötlemist, selleks kasutada puhast vett.
  • Kännu pind tuleb katta täielikult (100%) vähemalt 1 mm paksuse suspensioonikihiga.

Hiidkoorik
Hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea), kellel põhineb Rotstopi juurepessu tõrjuv toime, on looduses juurepessu konkurent, kes samuti asustab värsket okaspuupuitu, kuid erinevalt juurepessust ei ohusta elusaid puid.

Hiidkooriku viljakehad on substraadile liibunud, valkjashallid või kahvatu-tuhmkollased ja kuni 0,5 mm paksused, täiskasvanult sageli omavahel liitunud.

Juurepess

Juurepess (Heterobasidion spp.) on juuremädanikku tekitav patogeenne seen, kes levib peamiselt okaspuupuistutes mõõduka kliimaga parasvöötmemetsades. Juurepessu paljunemisorganiks on mitmeaastased, väga varieeruva suurusega viljakehad, mis arenevad enamasti kändudel, tormiheitepuude juurtel ja metsa jäetud suuremõõtmelistel raiejäätmetel.

Sageli (eriti männil, kadakal) paiknevad seene viljakehad nakatunud puu juurekaelal, jäädes sambla või metsakõdu varju.

Viljakeha on ebakorrapärase kujuga, suhteliselt õhuke ja laiuv, liibuv või eenduv, puhasvalge või vananedes määrdunud kreemikas-kollakasvalge nahkjas moodustis, kasvupinnalt kergesti ära rebitav. Vahel ülaservast ka eenduva viljakeha pealispind on tumehallikaspruun, vaoline. Viljakeha alakülg (hümenofoor) on kreemikas.

***
Artikkel ilmus õppelehe Sinu Mets juuninumbris. Õppelehte saab lugeda SIIT.

0Shares