Kasvava metsa hooldamine toob tulu pikas perspektiivis
06.11.2013
KOIT, Mati Määrits: «Hooldus-, valgustus-, sanitaar- ja harvendusraied annavad metsaomanikule tulu pikas perspektiivis, parandades märkimisväärselt puidu kvaliteeti,» kõneles läinud reedel Põlvamaa metsaomanikele Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodik Kaido Saar.
Metsas õige peremehe kombel raiudes puude juurdekasv kiireneb, mistõttu raiering lüheneb. Samuti on sel teel võimalik kujundada liigiliselt sobiva koos- lusega puistu.
«Omavahel ei sobi näiteks mänd ja kask, samuti mänd ja haab,» soovitas Saar.
Korbastunud tüvega okaspuuistikutes tehakse valgustusraie suvel, et kännud jõuaksid kuivada. Lehtpuid võib okaspuu-puistutesse jätta kasvama väikeste gruppidena juhul, kui see väldib häilude teket. «See mitmekesistab puistut, tõstab mulla viljakust ja vähendab kahjustuste ohtu,» märkis tulevaste metsa- meeste õpetaja.
Igal juhul tuleks valikraiel anda okaspuudele lehtpuude ees kuni viiemeetrine ehk kuue- kuni kaheksa-aastane edumaa. «Mida varem võtta kask kuuse või männi juurest ära, seda parem,» lisas Kaido Saar. Madalamatel aladel tasub kuuseistikute kaitseks jätta «kasukas» ehk kuusest kõrgem lehtpuurinne. Kõrgematel aladel «kasukas» eemaldatakse, kui kuusk on 1,5 meetri kõrgune, madalamatel aladel aga tasub lasta okaspuul kasvada 3-4 meetri kõrguseks.
Haavad tuleb männikutest välja raiuda, sest haab on vaheperemees männi-pigiroostele. Tõhusam viis haavast ja toomingast vabanemiseks on nende raie-eelne «kaelustamine».
Igal juhul soovitab metsandusõppejõud teha valikraiet pigem lühema aja tagant,
kui et raiuda korraga palju välja. Ladvastik võiks pärast raiet olla õrnalt lainetav.
Metsa kokkuveotee laius ei tohiks olla üle nelja meetri ning kokkuveoteed moodustada üle viiendiku raielangi pindalast. Erametsanduse konsultant Kalle Peterson soovitas harvenduse käigus vaadata esmalt puude latvadesse. «Puul peaks olema vähemalt viie aasta jagu ruumi võra kasvatamiseks. Ideaalne on, kui laasunud on pool tüve pikkusest. Kui laasunud on aga kaks kolmandikku, on raiega juba päris kure.»
Toetab ka riik
Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnutsi on metsaomanike huvitatus hooldada kuni 30-aastaseid puistuid märkimisväärselt suure- nenud pärast seda, kui riik on asunud seda toetama. Tehtud tööd vaatab enne raha väljamaksmist üle SA Erametsakeskus.
Erametsakeskuse kontrollüksuse juhi Gunnar Reinapu väitel on hooldusraietele esitatavad nõuded võrreldes varasema korraga märksa inimlikumaks läinud. «Kui elektri-paigaldise kaitsevöönd on määratud eraldise pindala sisse ja seal on raiutud, me toetust maksta ei saa. Aga kirjutame, et raiutud on teatud mahus ja kui see annab tehtud tööde pinna täis, siis karistust ei järgne. Karistus järgneb vaid siis, kui eraldisel oleks olnud võimalik raiuda suuremas ulatuses – siis läheb käiku kolme protsendi arvestus. Aga kui eraldis on looduslikes piirides ja kusagil mujal raiuda pole, siis võivad mõnel pool olla koguni mõned haavatutid tegemata, on kõik ilus ja toetust saab.» Peamised seni ilmsiks tulnud vead on olnud need, et töid ei ole tehtud terves ulatuses. Või siis on toetust küsitud muu asja jaoks -näiteks küsitud valgustusraieks, aga tegelikult tehtud kultuuri hooldust. «Minu soovitus on siin pöörduda alati esmalt kohalikku metsa- ühistusse, saamaks teada, mida metsas parasjagu tegema peaks,» rõhutas Reinapu.
Mullu kulus hooldusraiele 1,23 miljonit
2012. aastal oli kogu meetme 1.5.1 toetuste kogueelarve 1,5 miljonit eurot, millest hooldusraietele kulus 1,23 miljonit.
Hooldusraiete tegemiseks rahuldati vabariigis toetuse taotlusi kokku 7686 hektaril, sh Põlvamaal 889 hektaril.
Üle 60 protsendi (537 ha; 85 920 eurot) maakonna kogu taotluste mahust esitas Põlva Metsaomanike Selts ühistaotlusena, olles vabariigi suurim ühistaotluse esitaja.
2013. aasta oktoobris toimunud taotlusvoorus oli Põlva Metsaomanike Seltsi ühistaotluse maht 694 ha ehk 111 520 eurot.
Allikas: Põlva Metsaomanike Selts
