Kehtna katlamajas käivad rekonstrueerimistööd

DELFI.EE, Hans-Jürgen Schumann:
Alates 2013. aasta sügisest käivad Kehtna katlamajas rekonstrueerimistööd, mille eesmärk on võtta põhikütusena kasutusele hakkepuit. Viimane võimaldab pakkuda klientidele soodsamat kaugkütte hinda.

Hakkepuidu katel hakkab asuma renoveeritava katlamaja põhihoones ning uue kütteliigi kasutuselevõtt nõuab tunduvalt suuremat laopinda võrreldes praegusega. Sellest tulenevalt on katlamaja territooriumil lammutatud mitmed mittevajalikud rajatised ning ohutusnõuete tagamiseks valmib tuletõrje veevõtukoht.

Võrreldes varasemaga kasvab katlamaja territooriumi kasutamise intensiivsus, mõjutades kaudselt ümbruskonna elanikke.

Kehtna katlamaja ja soojatrasside haldaja Kehtnas on SW Energia, kellel on suur kogemus kaugküttesüsteemide käitamisel, olles operaator paljudes Eestis katlamajades. Täiendavaid selgitusi jagab SW Energia esindaja Riho Liiber: Hakkepuidule üleminek on näidanud, et küttekulud vähenevad ning tegemist on loodussõbraliku kütmisviisiga.

Hakkepuidu kvaliteedi ja kütteväärtuse määrab ära kütuse niiskus ning hakke puhtus. Mida vähem niiskust ja mida puhtam hake, seda suurem kütteväärtus.

Tagamaks parimat tulemust varub SW Energia ise puidu laoplatsile ja kuivatab selle ideaali lähedale ning hakkepuitu toodame metsamaterjalide hakkimisel spetsiaalse puiduhakkuriga.

Tuginedes varasematele kogemustele, tähendab see igal talvekuul 2 korda hakkimist kahel päeval, et tagada vajalik kogus haket katlamajale. See number on tuletatud, kuna kõik sõltub talvest ja temperatuuridest. Suuremate miinuskraadide puhul võib vaja minna 1-2 lisapäeva hakke tegemiseks, soojematel kuudel saab hakkama 1 päevaga ning 1 kord kuus. Suvekuudel hakkimist ei toimu. Üldjuhul hakitakse tööpäevadel tööaja sees.

Halbade asjade koosmõjul võib tulla ette ka hakke tegemise vajadust väljaspool tööaega. Loodame valla elanike mõistlikule suhtumisele ning SW Energia teeb kõik endast oleneva, et häirida võimalikult vähe elanike rahu.

0Shares