Keskkonnakirves maandus metsandussektorisse
07.01.2020
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.
Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. a märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses.
Noorte kõrval on kliimakriisi aktuaalsust märganud ka teised osapooled. Paraku on aga mitmed neist, eesotsas Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liidu ning Eesti Erametsaliiduga, asunud levitama väga kitsast käsitlusest lähtuvat ja sestap eksitavat infot kliimakriisi ja metsamajandamise omavaheliste seoste kohta, märkis EKO oma pressiteates.
Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tänasid EKOt kirve eest.
„Kirves kulub metsameestele ikka marjaks ära, eriti üks vahedaks ihutud kirves. Iseasi, kas seda kirvest just viha ja valedega teritama peab,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. „Kliima- ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on tänases maailmas väga-väga olulised. Küll aga on vajalik, et see teemakäsitlus oleks teaduspõhine ning tasakaalukas.”
Eesti metsandussektor on viimase aasta jooksul juhtinud tähelepanu metsanduse ja puidusektori positiivsetele aspektidele kliima vaatest. Ka rahvusvaheline ÜRO kliimaraport, mis põhineb tuhandetel teadustöödel, toob välja, et metsade majandamine Eesti metsandusvöötmes, omab kliimale positiivset mõju.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes samuti raporti koostamisel osales, nentis Postimehe artiklis Kas meil jagub ressursse, mida samas tempos kulutada, järgmist: „Näiteks on ka taimestik ja ennekõike kasvav mets meie puhul kindel, ehkki süsiniku sidumise mõttes aeglase toimimisega lahendus, mis pakub lisaks selget leevendust ekstreemsete ilmastikunähtuste üle elamisel. Siinkohal ei tasu muidugi unustada, et kestlik süsiniku sidumine metsapuidus eeldab ka metsa raiet ja sihipärast uuendamist ning saadud puidu kasutamist pikalt kestvates toodetes. Kindlasti on see üks lihtsamaid lahendusi, mis meie maal võimalik ja milleta ei toimi ka ükski globaalse temperatuuri kontrolli all hoidmise stsenaarium.“
Cambridge’i kliimateadlane Annela Anger-Kraavi on Maalehes öelnud järgmist: „Metsad seovad õhust CO2, et sellest omale orgaanilist materjali teha ja kasvada. Hea kasvav mets seob rohkem CO2 ja sellega on vaja ka metsa majandada, et mets saaks kiiremini ja paremini kasvada – samas ka, et mets saaks kliimamuutustele vastu seista.“
Maaülikoolis on uuritud Eesti metsade sidusust ning uurimisgrupp jõudis järeldusele, et metsade majandamine suurendab puistute süsiniku sidumise võimet. ERRis kajastatud uurimustöös ütles doktorant Gunnar Morozov järgmist: “Tulemused näitasid, et vanemad metsad ei seo õhust enam nii palju süsinikku kui noored ja keskealised puistud.” Kui vanemates metsades ületab mullast tulev CO2-voog aastast taimede biomassis seotud süsiniku hulka, muutuvad sellised metsad süsiniku allikateks, selgitas ta.“
Puidu võimalustest on rääkinud EKA teadlane ning moekunstnik Reet Aus, tuues puidust valmistatud kangaid ühe võimalusena inimeste keskkonnamõjude vähendamiseks.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuste tegevjuht Henrik Välja leidis, et Eesti keskkonnaorganisatsioonid peaksid lisaks kriitikale püüdma leida lahendusi.
„Metsandus ja puidutööstus on pea ainus valdkond, mis tänase kliimakriisi taustal võimaldaks meie keskkonnajalajälge vähendada, samas säilitades inimkonnale osaliseltki seda heaolustandardit, millega oleme harjunud. On äärmiselt lihtne olla kõigele vastu, ise ühtegi lahendust välja pakkumata. Kindlasti on tänases Eesti metsanduses asju, mida paremini teha, kuid Eesti tänane peamine keskkonnaprobleem ei ole metsandus. See on küll mugav tümitada, sest raielanki näevad ju kõik, kasvavat süsiniku hulka õhus aga vähesed, kuid meie tõelised väljakutsed asuvad mujal.“
Ühtlasi juhivad metsandusorganisatsioonid tähelepanu, et Eesti keskkonnaorganisatsioonid kasutavad järjepidevalt vääriti mõisteid lageraie ning raadamine.
Raadamine on metsa raiumine mille järel sinna enam metsa ei teki, näiteks kinnisvaraarenduse, maantee või raudtee ehitamise puhul.
Metsamajanduses kasutatakse uuendusraiet (rahvakeeles lageraie) mille järel on metsaomanikul seadusest tulenev kohustus tagada uue metsapõlve kasvama hakkamine.
Raadamise negatiivseid aspekte rõhutab ka ÜRO kliimaraport. Uuendusraie on aga vajalik, et küpsed puud asendada ja tagada uue metsapõlve kasvama minemine.
