Kiire palgakasv sunnib ettevõtteid kohanema
11.07.2018
Eesti Panga teatel on Eesti majandus välismõjurite suhtes väga tundlik ja eestlased peavad julgema võtta suuremaid riske. Ettevõtjad panustavad siiski mõistlikkusele ja tunnetavad vajadust kohaneda.
Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel puistab riskitegureid justkui varrukast. Euroopa Keskpangal on kavas lõpetada võlakirjade ostuprogramm ja tõsta intressimäärasid.
Nende sammude mõju majandusele on raske ennustada. Kõike mõjutavad veel sellised tegurid nagu nafta hind, üldine tööjõupuudus, Euroopa ühise kapitalituru puudus, majanduse langus, tootlikkuse tagasihoidlikkus, kesine tehnoloogia areng ja kõrge võlakoormus.
Valus palgakasv
Luikmel ütles, et Eesti ettevõtjal on mõistlik juba praegu hakata ärimudelis muudatusi tegema, mis aitaks kõrgemate intresside aja üle elada. “Võta töötajate palgakasvu kui paratamatust ja testi oma ärimudelit karmimates tingimustes,” ütles ta.
“Vajadusel kasuta veel soodsana püsivate intresside perioodi muudatuste elluviimiseks.” Kui paari aasta eest tõdes Võrumaal tegutseva puidutööstuse Toftan juht Martin Arula, et kõrge palk on neil äriplaanis sees, siis eile ta enam nii julgelt ei kõlanud.
Arula ütles, et ettevõte arvutab alati, kui palju peaks töötajatele maksma, et need rahul ning motiveeritud oleks. Kui varem püüdis ettevõte palgarallil eest ära joosta ehk pakkuda keskmisest kõrgemat töötasu, siis praeguseks on kunagine sprint muutunud pigem sörkjooksuks.
“Praegu enam joosta ei taha. Natuke tuleb teisi järele oodata. Palgasurve on tajutav. Inimesed ootavad palka juurde, sest inflatsioon on meeletu. Ettevõtjad ei ole palgasurveks valmis ja paljudel on raske,” rääkis Arula. “Ei saa kinnitada, et see teema on meie jaoks lihtne, sest me oleme öelnud, et kõrge palk on meie äriplaanis sees.”
Arula nõustus, et Toftan on võrreldes mitme teise ettevõtjaga soodsas positsioonis, sest töötajad on palgatud lähiümbrusest ning kuivõrd ülemäära palju saetööstusi piirkonnas ei asu, ei osteta neilt väga palju töötajaid üle.
“Ümbruskonnas pole kedagi, kes keskmiselt 1600 eurot netos välja paneb meie pakutava 1200-1300 vastu,” ütles ta. Arula viitas sel nädalal avaldatud uuringule, et 1644 eurot kätte on summa, millega saab Eestis töötaja üle osta. Arula lisas, et palgatõus alates 200 eurost on töötajale tuntav.
Loe edasi Äripäevast.
