18.-19. okt korraldas KIK Lääne-Virumaal seminari, milles arutleti üheskoos metsaühistutega tasakaalus metsamajandamise ja erametsatoetuste teemal.

Ürituse eestvedaja KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu hinnangul ongi oluline just koos metsaühistutega arutleda millised metsamajandamise võtted sobiksid kõige paremini, kui üha enam metsaomanikke sooviks oma metsi majandada elurikkust soodustavalt, kuid samas säilitada oma metsa majanduslikku väärtust. Samuti tuleb üheskoos metsaomanikega leida parimad lahendused, kuidas riik saaks metsandustoetuste abil sellele suundumusele kaasa aidata. „Me peame võtma arvesse seda, et suur osa erametsadest on juba praegu elurikkamad ja teadlikumalt majandatud, kui varasemalt. Siinkohal on oluline metsaomanikul toimida targalt ja loodust hoidvalt, kuid samas ei tohi unustada jälgida oma metsa tervist,“ lisas Reinapu.

Seminari esimesel päeval rääkis Olavi Andres RMK-st milliseid põhimõtteid järgitakse riigimetsa majandamisel. Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Jaan Liira (PhD) tegi ülevaate kuidas hoida ja soodustada metsas elurikkust. Seejärel külastati üheskoos erinevaid metsaobjekte, et näha kuidas elurikkust tavapärasest enam hoidvaid lähenemisi on praktikas rakendatud.

Teisel päeval keskenduti enam just erametsatoetusi puudutavatele küsimustele. KIKi metsaosakonna juht Gunnar Reinapu rääkis ökoraietest ja metsameetmest. Metsaosakonna arendusspetsialist Allar Luik tegi ettekande toetuste mõjust ja võimalikest muudatustest lähitulevikus ning rääkis raadamise maksustamisest. Projektikoordinaator Getter Renel viis läbi arutelu kuidas tulevikus looduskaitsetoetusi rakendada ning KIKi riskiosakonna jurist Kaido Floren andis omalt poolt metsaühistutele soovitusi andmekaitsealaste probleemide ennetamiseks.

 

Seminarilt kõlama jäänud soovitusi metsaomanikele looduslähedasemaks metsamajandamiseks:

• Metsa uuendusraietel on eelistatud jätta üksikute puude asemel säilikpuude grupid.
• Lankide servadesse on soovitatav jätta puhverribad põõsaste, järelkasvu ja teise rinde puudega. Sellistele aladele jätta kasvama nektarit ja õietolmu pakkuvad (säilik)puud ja põõsad. Selliste puhverribade eesmärgiks on:
  • tagada ökoloogiline sidusus naaberaladega;
  • pakkuda turvalist kasvukohta taimedele ja/või elupaika (ja toitumisala) loomadele ja lindudele;
  • pakkuda/säilitada maastiku esteetilisus (esteetilis-kultuuriline hüve).
• Metsas võiks olla võimalikult mitmekesine puuliigiline koosseis ja vanuseline jaotus (sh looduslik järelkasv, vanad puud, väheesinevad puuliigid nagu kõvad lehtpuud ja pärn; mitmekesine alusmets – nt türnpuu, kuslapuu, paakspuu, toomingas, pihlakas).
• Metsa tuleks jätta erinevas seisundis puitu (nt jalal kuivanud puud, tüükad, lamapuit, kõdupuit, kännud, säilikpuud, põlemisjälgedega puud, ajalooliste ristidega ristipuud, tormiheide koos juuremätta ja tüvega).
• Kasuta metsa kujundades ära ka elutud pinnavormid/struktuurid (nt suured kivid, sulglohud) ja raja „elurikkuse saared“ nende ümber.
• Pööra tähelepanu sellele, millised säilik-struktuurid on metsas juba olemas ja milline on metsa ajalooline järjepidevus – pärandmets vs uu(di)smets.
• Tee hooldamised õigeaegselt ja loo selle käigus liigiliselt mitmekesine mets.
• Tee pidevat seiret. Jälgi oma metsa tervist ja vajadusel sekku (tormiheidete koristamine, üraskikollete õigeaegne avastamine jms).