Kinnisvaramaksu poolt ja vastu
22.01.2018
Ajakirjanduses on käimas debatt kinnisvaramaksu vajalikkuse teemal. Sõna on võetud nii maksu kehtestamise poolt kui vastu.
Eelmisel nädalal vahendas Postimees Viimsi vallavanema Siim Kallase hinnangut, et kohalike omavalitsuste rahastuspoliitika tuleb üle vaadata ning ajakohastada. Kallase sõnul tuleks kaaluda ka kinnisvaramaksu kehtestamist.
Debati taaselustamine on vajalik
«Inimeste sissetulekud ei ole enam ammu ainult palgapõhised, vaid sissetuleku allikaid on mitmeid k.a dividenditulu, mis kohaliku omavalitsuse tulubaasi ei laeku. Kui aastal 2002 oli ca 26 000 inimest, kes Eesti riigis võttis dividenditulu, siis aastal 2017 oli see arv juba üle 70 000 inimese,» sõnas Kallas Postimehe vahendusel.
«Ideaalis võiksid omavalitsused olla täielikult isemajandavad, mis tähendab, et senisest enam tuleb mõelda, kuidas tulu sisse tuua, mitte ainult rahade ümberjagamisega tegeleda.»
Kallas lisas, et kinnisvaramaks oli kunagi maksupoliitika väljatöötamisel samuti üks argument, kus seda nähti kohaliku omavalitsuse tulubaasi ühe komponendina. «Siiski otsustati sellest poliitilisel põhjustel sel korral loobuda. Tänasel päeval on kinnisvaramaksu debati taaselustamine vajalik,» lisas vallavanem.
Kinnisvara ei ole jaotunud jõukuse alusel
Tänases Äripäevas kirjutab sel teemal Eesti Omanike Liidu esimees Priidu Pärna, kes kutsub Kallast üles kinnisvaramaksu rahule jätma. Pärna sõnul on Eesti ühe suurima omanike osakaaluga ühiskond Euroopas. Reformide tulemusena ei ole kinnisvara Eestis jaotunud ühiskonnas jõukuse alusel, mis on tavapärane vanas Euroopas. “Kinnisvara omab nii saks kui ka sulane,” kirjutab ta.
Kuna kinnisvaramaks maksustab objekti, siis ei arvesta see omaniku maksevõimet. Näiteks Nõmmel elavale pensionärile, kellele vara tagastati või kes säästudest Vene ajal kodu ehitas, tuleks maks ebamõistlikult kõrge võrreldes sissetulekutega.
Riik on aastaid õhutanud säästma ning investeerima ja mitte lootma riigipensionile tulevikus. Paljud on seda teinud paigutades raha ka kinnisvarasse. Noored pered on eelistanud korteri üürimisele selle ostmist. Kinnisvaramaks paneks raskesse olukorda paljud vähese sissetulekuga omanikud.
Põllu- ja metsamaad tagasi saanud, kelle maa oli niigi 50 aastat ebaseaduslikult võõra riigi kasutuses, on sunnitud oma pensionisambad müüma. Ostjateks oleks välismaised pensionifondid ja suurettevõtted, kes tuleks maksukoormusega paremini toime. Põllu ja ärikinnisvara suuremal maksustamisel tooks see kaasa ka toiduainete hinnatõusu ja tootmiskulude kasvu. Pärna leiab, et kõik see viiks suurte eranditeni ja kokkuvõttes oleks tegu ikka rikaste ja ilusate maksuga.
Loe Priidu Pärna arvamuslugu Äripäeva paberlehest või SIIN.
Maksukoormust tuleks nihutada
Kinnisvaramaksu teemal võtsid sõna ka ettevõtluskonsultant Ardo Ojasalu ja riigikogu liige Andres Ammas. Nende hinnangul on kinnisvaramaksu mõistlikul viisil kehtestamine hea mõte, kui koos sellega alandatakse tööjõumaksusid.
Ojasalu ja Ammas kirjutavad, et üldine maksukoormus sisemajanduse kogutoodangust tõuseb Eestis tänavu peaaegu 35 protsendini. Uut maksu kehtestades seda veelgi suurendada ei ole mõistlik. Tähtsaim ülesanne on hoopis vähendada tööjõu maksustamist. “Kui tahame minna püstipäi 21. sajandi väärilisse majandusse, suurendada nii töötajate palkasid kui ka tööviljakust, siis peame arvestama, et neid kahte sammu saab teha vaid siis, kui riik on valmis oma ahnust vähendama,” ütlevad nad.
Praegune majandus orienteerub järjest rohkem ümber teenusmajandusele. See on loogiline protsess ning tulevane majandus ja maksusüsteem peavad sellega igal juhul arvestama. Teenusmajandus on tööjõukeskne. Maksukoormus tuleb nihutada tööjõu maksustamiselt kapitali maksustamisele – see soosib targemat majandust, kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust, mille vajadusest nii palju räägime. Sotsiaalmaksu kogumist võiks vähendada vähemalt 500 miljoni euro võrra aastas. See summa aga vajab riigieelarves tasandamist, sest pensionide või rahva tervise arvelt kokku hoida ei saa.
Kodu peaks meeste hinnangul olema suures ulatuses kinnisvaramaksust vabastatud. Küll aga näevad nad kinnisvaramaksule kohta põllumajanduses ja metsanduses, kui maad või metsad on jäänud mingil põhjusel kasutuseta, need on sööti jäetud või hullemal juhul tekitavad ebamugavusi naaberkinnistutele. “Selliste maade maksustamine võiks olla üks mõjutusvahend need taas majanduslikku kasutusse anda. Ideaalis aga võiksid kasutuses olevad põllumajanduse ja metsanduse varad suuresti olla kinnisvaramaksust vabastatud,” kirjutavad Ammas ja Ojasalu.
