Kliima soojenemine asendab Eesti okasmetsad lehtpuudega
02.05.2018
Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin ütles oma ametisse astumise loengus, et kliima pidev soojenemine sunnib okaspuumetsasid järjest põhja poole tõmbuma ja andma ruumi lehtpuudele. Põhjuseks on asjaolu, et lehtpuud tulevad soojas ja niiskes kliimas paremini toime.
Oma loengus keskendus Sellin võimalikele muutustele Eesti metsade ökosüsteemides, neid võivad põhjustada kliimamuutused, täpsemalt sademete ja õhuniiskuse tõus suurtel laiuskraadidel.
Loeng tugines muude uuringute kõrval suuresti metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi (FAHM) käigus saadud tulemustele. FAHM on maailmas ainulaadne katsetaristu, mis paikneb 2,7 hektari suurusel alal Tartumaal ja kuulub Euroopa maismaa ja vee ökosüsteemide võrgustikku, mis on loodud just selleks, et uurida suureneva õhuniiskuse mõju metsadele.
Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase sajandi jooksul kerkinud ühe kraadi võrra ja prognooside kohaselt jätkab kerkimist üha jõudsamalt. Teine kliimamuutuste lahutamatu osa on sademete hulk ja jaotumine – väga lihtsustatult võib öelda, et praegused kuivad regioonid muutuvad üha kuivemaks ja niisked piirkonnad veelgi niiskemaks.
Sellised alad on näiteks Kesk-Euroopa, Austraalia ja Aafrika. Põhja-Euroopa aga muutub pigem niiskemaks.
Toimub ka nn globaalne hämardumine – maapinnani jõudev otsene päikesekiirgus väheneb, sest atmosfääri läbipaistvus muutub. Seda põhjustavad õhus leiduvad tolmuosakesed, tahm, veeaur ja sulfaataerosoolid. Kui atmosfääris on niiskust rohkem, intensiivistub globaalne hämardumine; kui vähem, siis piltlikult öeldes muutub ka ilm valgemaks.
Sellin meenutas eelmise aasta 17. oktoobrit, mil kogu Põhja-Euroopa, sh Eesti mattus keskpäeval pimedusse. Sellest teeb ta järelduse, et globaalne hämardumine on osa kliimamuutustest ja ka seda peab muutusi uurides arvestama.
Süsihappegaasi hulk kasvab, lämmastik kahaneb
Üldiselt on uuringutega kindlaks tehtud, et kliima soojenemine soodustab metsade juurdekasvu, sest taimede kasvuperiood pikeneb ning soojemas kliimas suudavad taimed intensiivsemalt omastada toitaineid ning siduda süsinikku. Tõusev temperatuur, eriti öine, intensiivistab parasvöötme puuliikidel just maapealse biomassi juurdekasvu, suurenev atmosfääri CO2 kontsentratsioon stimuleerib aga fotosünteesi, kinnitas Sellin. Ta lisas, et fotosünteesi kasvu stimulatsioonile seab siiski kiiresti piiri lämmastiku (N) kättesaadavus – see lihtsalt ei saa n-ö üleöö 20–40% suureneda.
“Enamasti on looduslikes kasvukohtades just lämmastik esmane element, mis limiteerib taimede juurdekasvu,” märkis Sellin. “Seepärast seisneb nende metauuringute kõige olulisem järeldus selles, et lõppkokkuvõttes süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenedes lämmastiku omastamise võime väheneb kuni 10%. See pole teab mis kiire areng, aga pikemas ajas on tegu kumulatiivse efektiga, ehk aina vähem lämmastikku satub tagasi otsesesse ringesse.”
Loe edasi Maalehest.
