Kohalik maksumaksja ei pea ELi piiranguid kinni maksma

ÄRIPÄEV, Ain Alvela/Kristo Kiviorg: Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ette­panek rahastada Natura-alasid otse riigieelarvest pole asjaosalistes ministri vastu just sooje tundeid tekitanud, pigem leitakse, et Euroopa-ülesed asjad tuleks lahendada ELi vahenditest, mitte riigieelarvest.

Praegune maaelu arengukava (MAK) lõpeb selle aastaga, mis tähendab, et töö uue arengukava koostamiseks aastateks 2014–2020 käib täie hooga. Üles on kerkinud terav küsimus, millistest vahenditest Natura 2000 alasid rahastada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on välja pakkunud, et Natura-alasid võiks edaspidi rahastada riigieelarvest, samuti on ta ühe võimaliku rahastamise allikana välja pakkunud Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK).

“Mis oleks veel loogilisem, kui riigimetsa majandamisega tegeleva riigiettevõtte kasumi kasutamine erametsamaa omanikele keskkonnapiirangute kompenseerimiseks. Sel aastal maksti Natura toetusi erametsamaale 3,72 miljonit eurot, RMK kasum eelmise aasta eest oli aga 32 miljonit eurot,” märkis Seeder.

Minister tõi oma blogis välja, et Eesti on Euroopas suurim Natura toetaja maaelu arengukava kaudu. Natura-alade toetus on kompensatsioon keskkonnapiirangute eest, mis on enamikus Euroopa Liidu riikides keskkonnapoliitika, mitte ühise põlu­majanduspoliitika maaelu arengukava osa. Ehk kui rahastada Natura toetusi õigetest allikatest, viidaks maapiirkondadesse ministri arvates rohkem raha, sealhulgas investeeringuteks, mis vähendavad toidutootmise keskkonnamõjusid ning annavad Eesti arengule tugevama tõuke.

Rahastamise küsimus saab lahenduse sügisel. Ministril on justkui seljatagune kindlustatud. Ministeerium on maaelu uue arengukavaga tegelenud praeguseks üle aasta ning ministeeriumi sotsiaalpartnerite hulgas on korraldatud ka hääletus, kus 28 organisatsioonist 24 olid Natura-alade toetuse maksmise ümberkorralduse poolt. “Rõhutan, et arutelu käib toetuste rahastamise ümberkorraldamise, mitte lõpetamise üle. Kas hakkab toimuma maaelu arengukavast, riigieelarvest või mõnest muust allikast – see ongi arutelu koht, kus otsuse langetab lõpuks valitsus, mitte põllumajandus- või keskkonnaminister. See on kollegiaalne otsus,” ütles Seeder.

Samas ei astu keskkonnaministeerium Seederiga ühte jalga. Ministeeriumi avalike suhete nõuniku Pille Rõivase sõnul suuri muutusi Natura piirangute kompenseerimises ministeerium ei näe, ent lõplikult vormub asi sügisel, heakskiidu annab ­Euroopa Komisjon.

Ministeerium pooldab ELi raha. “Arvestades, et Natura 2000 alade loodusväärtused on ELi ühine rikkus ning nendel aladel kehtivad piirangud tulenevad euroliidu direktiivide täitmisest, on ots­tarbekas kompenseerida ka piiranguid ELi vahenditest. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond on ainus ELi fond, kust on võimalik maksta toetusi Natura 2000 erametsamaaomanikele ja põllumajandusmaa kasutajatele,” kommenteeris Rõivas.

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe märkis, et alates 2011. aasta sügisest on põllu­majandusministeeriumi juhtimisel koos käinud maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistav juhtkomisjon. Praeguseks on ministeerium Põllumäe sõnul avaldanud ka esialgsete meetmete loet­elu, kuhu erinevalt käimasolevast perioodist ei kuulu enam Natura 2000 toetused erametsamaale ja põllumaale.

“Mitmed omanikud on ostnud metsa kas vabalt turult või riigi käest. Ostu ajal piirangutest juttu ei olnud. Kitsendused tulid hiljem, aga ostu­hinda takkajärele ei vähendatud. Kohustused jäid, majandusliku tulu saamise võimalus vähenes,” selgitas Põllumäe probleemi tekkelugu.

“Kuna teatud loodusväärtuste hoidmine on tähtis kogu ­Euroopa jaoks, ongi EL ette näinud maaomanikele hüvitised. Meil tahetakse aga seadustada olukord, kus maaomanikud peavad pakkuma ­Euroopale loodusväärtusi, aga tasu selle eest ei saa,” märkis ta.

Põllumäe on seisukohal, et põllumajandus­ministeeriumi väljapakutud metsandusmeetmetest ei ole praegu ükski seotud kõrge loodusväärtusega metsandusega.

Natura võrgustikku kuuluvaid põllu- ja erametsamaa alasid on praegu Eestis umbes 130 000 hektarit (sh erametsamaadel 77 000 ha) ning toetusmeetme eesmärk on olnud maaomanikele osaliselt kompenseerida tekkivatest kitsendustest põhjustatud kulutusi ning saamata jäänud tulu. Hüvitisi maaomanikele Natura-alade moodustamise ajal ka lubati. Senini ongi Natura toetuste abil maaomanikele piiranguid eurorahast tagasihoidlikus ulatuses kompenseeritud. Nüüd tahetakse hüvitised ära võtta, piirangud aga säilitada. Probleem puudutab tuhandeid maaomanikke.

Raha allikas on tehniline küsimus. Eesti Metsaseltsi endise presidendi, Kohila metsaseltsi juhatuse liikme Heiki Hepneri sõnul peab Natura-metsa­aladel majandustegevuste piirangute hüvitamine kindlasti jääma. “Kas see toimub edaspidi maaelu arengukava meetme kaudu, on maitse küsimus. Hüvitise maksmise jätkamine on aga juba maamajanduse ja looduskaitse strateegiline küsimus. Kust raha võetakse, on pigem taktika küsimus,” rääkis Hepner. “Ei ole mõeldav, et riik kehtestab omandi kasutamisele piirangud, aga ei hüvita nende piirangute tõttu tekkinud majanduslikku kahju. Kui riik lõpetab hüvitise maksmise, peaks ta kohe pakkuma erametsaomanikule õiglast turuhinda ja selle maa sundvõõrandama.”

Tõenäosus, et Natura-alade omanikud tulevikus majanduspiirangutest tulenevat kompensatsiooni ei saa, pole tegelikult kuigi suur. Kuid kui toetus tõesti peaks kaduma, siis lisaks sundvõõrandamise võimalusele tuleks päevakorda majanduspiirangute kaotamine, mis võib aga endaga kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise.

Kommentaar

Toetus peaks tulema ELi vahenditest

Ants Varblane, Eesti Metsaseltsi tegevjuht
Metsaselts ei osale ega ole esindatud maaelu arengukava 2014–2020 perioodi ettevalmistavas protsessis. Arengukava juhtkomisjoni töösse on kaasatud seltsi liige, Eesti Erametsaliit, kes on öelnud, et küsimus pole ­ainuüksi toetuses, vaid enne­kõike Natura võrgustiku rahastamises üldiselt.
Euroopa rahvas peab oluliseks teatud elupaigatüüpide ja liikide säilimist ning on valmis sellesse maaelu arengukava rahastamise kaudu panustama.
See­pärast ei saa kindlasti leppida ettepanekuga, et nende ühiskonnale osutatud keskkonnahüvede eest peaks kompensatsiooni maksma üksnes Eestis elavad maksumaksjad.
Koostatava arengu­kava peamised eesmärgid on keskkonnasõbraliku tootmise edendamine, investeeringud toidutootmise ja -tööstuse efektiivsuse tõstmisse ning maaelu ja -ettevõtluse toetamine.
Natura-aladele jäävate metsaalade toetuse maksmine on aga otseselt seotud looduskaitseliste piirangutega ja seepärast tuleks selgema rahastamise huvides kasutada selleks ELi raha.
 

 

0Shares