Kontroll muudab erametsad kvaliteetsemaks

22.06.2021

Paindlikud reeglid võimaldavad metsaomanikul hooldusraieid tehes metsa majandusliku väärtuse tõstmise kõrval rikastada ka looduslikku mitmekesisust.

Gunnar Reinapu, Erametsakeskuse kontrolliüksuse juht

Kui metsaomanik on võtnud vastu telefonikõne, mis algab sõnadega „tere, helistan teile Erametsakeskuse kontrolliüksusest”, siis tasub mitte lasta südamel saapasäärde vajuda, vaid julgelt see tehtud tööde sõltumatu hinnang n-ö läbi teha. Kontrollkäigud näitavad, et aastatega on hooldusraiete kvaliteet erametsades märgatavalt paranenud.

Paraku esineb endiselt ka probleeme ja just siis tuleb toetuste kasutamise kontrolli vajadus selgelt esile. Ühest küljest aitab kontroll suurendada metsaomanike teadlikkust hooldusraiete tegemisest ja teisalt võimaldab lasta tehtud tööd kvaliteedisõelast läbi.

Kui varasematel aastatel olid ligi pooled objektidest puudustega, siis 2020. aastal olid kontrollitud objektidel tööd täiesti tegemata ligi 4% eraldistest ja lõpetamata jäetud vaid 50 eraldisel. Kogu kontrollitud objektide hulka arvestades ei ole see esmapilgul ehk väga suur kogus, kuid võiksime üheskoos jõuda selleni, et tegemata tööde osakaal oleks veelgi väiksem.

Kontroll kui sõltumatu hinnang

Varem suuresti loodeti, et kontrollid toetuste taotlejaid ei külasta ja vigu ei avastata. Kontrollimise nõuetest oli küll taotlusvoorude eel räägitud ja kirjutatud, kuid kõik metsaomanikud sellesse ei süvenenud ja kui kontroll nendeni polnud jõudnud, ei osatud seda ka oodata. Seepärast võis kontrollijate telefonikõne tulla nii mõnelegi omanikule üllatusena ja kui veel kontrollkäiguga tegemata töid või rikkumisi tuvastati, viisid need pikkade vaidlusteni, nädalaid kestnud kirjavahetuseni ja harvad ei olnud ka juhtumid, mil käidi üheskoos objekte üle vaatamas. Peamiselt oli probleemiks kas täiesti tegemata tööd või liiga vähene väljaraie.

Tänaseks on metsaomanikke, kes rikkumisi ei tunnista või töid kontrollinud spetsialisti hinnangut ei usalda, jäänud üksikud. Metsaomanike teadlikkus on tõusnud ja osatakse teenusepakkujailt nõuda kvaliteetsemat tööd. Väiksemad ettevõtted, kes ei jõua sisseostetud teenust ise kontrollida, on Erametsakeskuse kontrolle tänanud sõltumatu hinnangu eest ja vajadusel koostööpartneri välja vahetanud. Tänu kontrollimistele on kasvanud metsaomanike nõudlikkus ning tulemuseks on kvaliteetsem ja suurema tulevikuväärtusega eramets.

Hooldusraie maht on aasta-aastalt kasvanud, aga metsi, kus oleks otstarbekas seda teha, on kordades rohkem. Kõik metsaomanikud võiksid tõsiselt kaaluda hooldusraie rakendamist, sest see on majandamisviis, mis aitab tõsta metsa tulevikuväärtust ja luua eriilmelisi loodusväärtusi.

Reeglid on paindlikud

Hooldusraiete kontrollimise reeglid on püsinud läbi aastate üsna samad, kuid on tehtud ka väikesi korrektiive. Juba 2013. aastast on reeglitesse lisandunud arvestamine n-ö rohelise komponendiga. See tähendab, et eraldise pindalast kuni 20% ulatuses võib jääda raie tegemata või olla väiksema väljaraiega juhul, kui sellel objektil on soovitud kaasa aidata loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja suurendamisele. Sellega aitab Erametsakeskus kaasa liigirikkamate metsade tekkele ja annab metsaomanikule võimaluse metsa majandada paindlike võtetega nii, et samas säilib võimalus kogu sobivalt tehtud töö ulatuses toetust saada.

Teisalt võetakse kontrollides arvesse eraldise looduslikke piire. Algusaastatel järgiti rangelt kaardi digitaalset kihti, aga täna on oluline see, et hooldusraietööd peavad olema tehtud eraldise looduslikes piirides. Kuna kaardil paistev eraldise kujutis võib olla metsas kuni 10 meetrit nihkes, tekitab see veel tänagi mõnes metsaomanikus segadust – miks kaardikiht ja metsas olevad eraldised on natuke erineva kuju ja pindalaga? Peamiselt on see tingitud sellest, et varasem raie samal või naabereraldisel on tehtud samuti looduslikke piire järgides, kuid kaardil see ei kajastu. Seepärast jälgitakse hooldusraiete kontrollimisel võimalusel looduslikke piire ja toetust saab tehtud tööde pindala ulatuses.

Kontrollimise paindlikkus on andnud võimaluse muuta metsi majandamisega looduslähedasemaks ja eriilmelisemaks. Inimesed on ju erinevad. Samamoodi nagu igaühel on näiteks riietumiseks oma stiil, on oma stiil ka metsamajandamisel, sõltuvalt omaniku valitud isiklikest eesmärkidest ja unistustest. Metsaomanik saab kujundada metsa oma soovide kohaselt, pidades majandusliku väärtuse kõrval silmas ka looduslikku mitmekesisust.

Kui pole võimalust mastaapset loodusväärtust luua, siis saab sisetundest lähtuvalt tekitada mitmekesise ja mõnusa looduskeskkonna näiteks allikate ümbrusesse, ojade lähedusse või kujundada näiteks lindudele sobivaid pihlaka- ja tammesalusid. Sellisest metsast tunneb rõõmu nii eeskujuliku majandamise eest toetust saanud metsaomanik kui ka kontrollispetsialist.

***
Artikkel ilmus õppelehe Sinu Mets juuninumbris. Õppelehte saab lugeda SIIT.