Mida vanem ja vähem „korras” mets, seda mitmekesisem on seal elustik.

Vääriselupaikadest (edaspidi VEP) meie metsades on viimasel ajal palju mõtteid avaldatud, põhjuseks intensiivne metsade majandamine ja selle tagajärjel metsade elurikkuse vähenemine.

VEPe hakati Eestis inventeerima 1999. aastal. Eeskujuks oli Rootsi pikaajaline kogemus ja inventeerijate koolitamisel olid kohalike spetsialistide kõrval abiks Rootsi asjatundjad. Inventeerimisega tegelesid ja teevad seda ka praegu vastavat tunnistust omavad spetsialistid, keda on veidi üle 200 ja kelle nimed on leitavad aadressil www.envir.ee/sites/default/files/koondnimekiri_tunnistustest_2019.pdf.

VEPide inventeerimist ja kaitset reguleerib metsaseaduse §23.

Erametsas VEPi kaitseks notariaalse lepingu sõlmimist korraldab SA Erametsakeskus. Lepingu sõlmimiseks vajalikud eeltööd teeb keskkonnaamet.

Praegu on meil EELISe (Eestimaa Looduse Infosüsteem) andmetel 13 227 kehtivat VEPi, millest 386 kaitseks on metsaomanik sõlminud riigiga lepingu. Lepingu alusel makstakse omanikule hüvitist selle eest, et ta seda metsaosa ei majanda. Endisi VEPe on registris 2369. Need on VEPid, mis on mingil põhjusel kaotanud vääriselupaiga tunnused. Erametsaomanikul ei ole kohustust lepinguta vääriselupaika enda maal säilitada.

Nagu arvudest näha, pole suurema osa erametsa VEPide kaitseks lepingut sõlmitud. Riigimetsas on registri VEPid kaitstud ja majandamisest väljas.

Mis teeb metsaosast VEPi?

Olen ise VEPide inventeerimisega tegelenud üle 20 aasta. Selgitan VEPi mõiste sisu, arvestades oma kogemust. Mida vanem on mets ja mida vähem on seal märgata inimtegevuse jälgi, seda suurem

on tõenäosus, et tegu võib olla VEPiga. Vana mets, kus on palju erinevaid elupaiku ja kasvuvõimalusi eri liikidele, ongi VEP.

Elupaiku moodustavad eri liikidest eri vanusega surnud ja surevad puud, eri lagunemisastmetes lamapuit, puutüükad ning aukude ja õõnsustega puud. Elurikkusele metsas on head allikad, ojad, suured kivid, põlengujälgedega puud ja reljeefi erisused. Majandatud metsas on tihti vähe jämedat

lamapuitu ja surnud puid, mis on VEPis väga olulised. Mida vanem ja vähem „korras” mets on, seda mitmekesisem on seal elustik.

Võrreldes metsa ja linna olen end tabanud mõttelt, et VEP metsas on nagu vanalinn linnas. Kes tahaks vanalinna magalarajooniks teha? Hea, kui on kaitstud nii VEPid kui vanalinnad. VEPide metsa väärtus on liigirikkuse ja elustiku mitmekesisuse säilitajana kindlasti suurem kui metsal, mille majandamise peamine eesmärk on puidu tootmisest võimalikult suurt tulu saada.

Tasub tunda lihtsamaid tunnusliike

VEPide väljavalikul on muude VEPi elementide kõrval olulised teatud seene-, sambliku-, sambla-, putuka- ja ka mõned soontaimeliigid.
Eestis on liigispetsialistid välja valinud u 400 liiki, kelle esinemine metsas viitab sellele, et tegu võib olla VEPiga.
Need on liigid, kes pole küll väga haruldased, kuid vajavad arenguks pikka aega muutusteta püsinud metsakeskkonda.
Võrreldes tavalisemate liikidega on nad nõrgema konkurentsivõimega ja aeglasema levikuga, majandatavas metsas jäävad laialt levinud tavalistele liikidele alla.

Enda kogemuste põhjal võin öelda, et nendest juba kümne tundmine on suureks abiks otsustamisel, kas tegu võib olla VEPiga.

Hea aeg uute VEPide leidmiseks on just algamas. Enne rohu tärkamist ja puude lehtimist on hästi nähtavad vähem märgatavad metsaelanikud, kellest paljud on ka VEPi tunnusliigid. Kevadel on metsa all palju valgust. On sobiv aeg vaadata üle enda vanad metsaosad. Kui tekib kahtlus, et tegu võib olla VEPiga, võtke appi keegi, kes tunneb hästi metsa ja selle elanikke.
Lihtsaim on üles otsida mõni keskkonnaameti metsahoiu spetsialist, kelle kontaktandmed on leitavad ameti kodulehelt. Ka juba registreeritud VEPi lepingu sõlmimise sooviga tuleb pöörduda keskkonnaametisse.

Mõned vääriselupaiga tunnusliigid:

(fotole klikkides avaneb suurem pilt)