Kuidas ise parandada oma metsa tormikindlust?

27.10.2020

Metsaomanik Taavi Ehrpais ütleb, et tormikindlusele pannakse alus valgustusraiega ja seda hakkab toetama õigel ajal ning õige tehnikaga tehtud harvendusraie. Nii harvendus- kui uuendusraiel on väga tähtis läbi mõelda, kuidas tegutseda, et metsaservad püsiksid tormikindlad.

Kõige tormihellem puu on pinnaselähedase juurestikuga kuusk, kes tihti ka üraskite ja juuremädanikuga kimpus. Kask võib samuti olla tormihell ja kannatada lume vaalimise tõttu, kui on hooldamata ja väljaveninud. Kõige vastupidavam puu tormi suhtes on sügava juurestikuga mänd, kui tal on õnnestunud põdrakahjustuste aeg tervena üle elada ja suureks kasvada.

Taavi Ehrpaisi soovitusi:

• Valgustusraie
Varem õpetati metsameestele koolis, et kuusekultuur tuleb esimesel kümnel aastal teistest puuliikidest puhas hoida, välja arvatud tamm ja teised kõvalehtpuud. Nüüdsel ajal tasub peale kõvalehtpuude kohe kasvama jätta ka paremad arukased, vastavalt koosseisule teisigi lehtpuid. Vanasti oli kask küttepuu, kuid nüüd on seegi puuliik väärtustatud – kuuse ja arukase puit on samas hinnaklassis.
Segapuistu maandab metsaomaniku riski, kui kuusega midagi (juuremädanik, üraskid, torm) peaks juhtuma – omanik kasvatab välja kase ja saab tulu sellest.
Segapuistu on alati tormikindlam kui puhtkuusik.
Ainus puhtpuistu, mida Eesti metsas kasvatada tasub ja saab, on männik. Ent viimastel aastakümnetel on meil männi põdrakahjustusi peljates suurtele pindadele istutatud just kuuske.

• Harvendusraie
Metsaservade puud on algusest saadik tuule käes olles kasvanud tormidele vastupidavamaks kui puistu sees kasvavad puud. Sama kehtib metsas olevate häilude servapuude kohta. Harvendusraiel ei tohi mingil juhul lõhkuda metsaserva.
Tormikindlust mõjutavad ka kokkuveoteed. Esimene kokkuveotee tuleb metsaservast viia nii kaugele kui võimalik ja serv tuleb jätta tihedaks. Kuusikus tuleks serva esimesed 10 meetrit jätta täielikult harvendamata – ta kannatab ka tihedas kasvada.
Kokkuveotee normaalne laius ei tohiks üle 5 meetri minna. See ütleb ka ära, et liiga suur masin, mis vajab laiemaid teid, harvendusraieks (eriti kuusikute harvendusraieks) tegelikult ei sobi.
Tee ei peaks minema metsa sisse otse, vaid tasub teha väikesi laugjaid kurve. Esiteks jätab see looduslikuma mulje, mõjub visuaalselt paremini; teiseks ei saa siis tormituul piki kokkuveoteed suurt hoogu sisse võtta.
Metsas sees tasub harvesterijuhil võtta aega, ringi jalutada ja vaadata, kuivõrd saaks tee tegemist ühendada looduslike häiludega – nii saab ära kasutada ka häiluäärsete puude paremat tormikindlust ja väheneb vajadus teha teed tulevikupuude arvelt. Kui metsaserv on rikutud, hakkab torm murdma metsas olevaid puid. Iga tormimurtud kuusk on kuuse-kooreüraskite ligimeelitaja.
Kui kuuskede harvendus on õigel ajal tegemata jäänud, tasub kaaluda, kas seda üldse hakata tegema – võib juhtuda, et kasu asemel tehakse tormihellale kuusele hoopis kahju.

• Uuendusraie.
Tähtis on enne raiet üle vaadata raielangi piirid – kas kasvama jääv mets (olgu oma või naabri oma) suudab selle häiringuga, milleks lageraie on, toime tulla. Kui kõrvale jääb mets, millele pole olnud võimalik tugevat serva kujundada, tasub langiserva 20–30 meetri laiune metsariba kasvama jätta. Laius sõltub puistu koosseisust ja konkreetsest olukorrast.
Kõige suuremad probleemid on seotud kuusega, kuna tugevatest tuultest murtud või nõrgestatud kuuski asustavad kuuse-kooreüraskid. Kui metsa tekib üraskikolle, võib see halvemal juhul laieneda ja haarata aina rohkem kuuskesid. See tähendab, et metsaomanikul tuleks pärast raietöid kasvama jäänud metsal silm peal hoida. Kui tekib tuulemurdusid või üraskikahjustusi, tuleb tegutseda.

***

Artikkel ilus õppelehe Sinu Mets 2020. aasta sügisnumbris. Õppelehte saab lugeda SIIT.