Kuidas tõmmata Eesti majandus käima? Kasutagem kohalike kütuseid!
18.11.2015
OHTULEHT.EE: Eesti energiamajandusele tooks kasu kodumaiste mootorikütuste tootmine, mis aitaks olulisel määral lahendada Eestis valitsevat madala materjalitootlikkuse probleemi, näitab Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse seiretiimi koostatud aruanne “Eesti energiamajandus 2015”.
Eesti on sisuliselt saavutanud EL-i pikaajalise energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, kuid kohalike loodusvarade kasutamise efektiivsust väljendav majanduse materjalitootlikkus on Eestis EL-i keskmisest 4,5 korda madalam, mis tuleneb peamiselt põlevkivi otsepõletamisel põhinevast elektritootmisest.
Teisalt ulatub Eestis kulu transpordikütustele 1,1 miljardi euroni aastas, millest 0,7 miljardit kulub importkütuste ostmiseks ja läheb Eesti majandusest välja. Kütuste, soojuse ja elektri ostmiseks kulus 2014. aastal kokku 2,25 miljardit eurot, millest mootorikütuste osa oli 47 protsenti.
“Majanduskasvu suurendamiseks tuleb rohkem kasutada kodumaiseid kütused ja toetada transpordisektori efektiivsuse kasvu. Näiteks biometaani kodumaine tootmine ja kasutuselevõtmine transpordis on majandusele ja lõpptarbijatele kasulik: programmi realiseerimine loob täiendavalt Eesti majandusse 42 miljonit eurot lisandväärtust,” ütles Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
Soojusmajanduses on kaugküttesoojuse hinnatõus peatunud odavama kohaliku tooraine, biomassi kasutuselevõtu tõttu. Paljudes maa-asulates väheneb tarbijate arvu vähenemise ning hoonete soojustamise tõttu võrgust läbimineva soojuse hulk, mis ähvardab seal tõsta soojusenergia hinda.
“Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine taastuvatest ressurssidest. Heaks eeskujuks on Eestis käivitunud kogukonnapõhine energiaühistute loomine, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja/või soojust. Ühistuline tootmine koos hoonete rekonstrueerimisega tagab küttekulude vähenemise kuni kaks korda ja suureneb maksutulu,” märkis Siitam.
Aruanne märgib, et korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas, milleks tuleks algatada elamumajanduse rekonstrueerimise programm. Perioodil 2014 – 2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot.
Maagaasi tarbimise vähenemine soojamajanduses tähendab täiendavat hinnasurvet maagaasi hinna võrguteenuse osale. Üheks mõju leevendavaks lahenduseks võib siingi olla biometaani tootmisega alustamine ning selle tarbijateni jaotamine maagaasitorustiku kaudu.