Kuuse-kooreüraski õppepäeval tõdeti, et tänavu tasub üraskikahjude ennetusse suhtuda täie tõsidusega

09.05.2023

Mai alguses korraldas KIK Valgamaal kuuse-kooreüraski teemalise õppepäeva, et jagada infot kuuse-kooreüraski kahjude ennetamise võimaluste kohta.

Koolitusel tutvustati erinevaid ennetusmeetmeid alates feromoonpüüniste kasutamisest kuni püünispuude langetamise ja nende väljavedamise õige ajastamiseni. Samuti oli eesmärgiks metsaühistutele ja metsaomanikele lähemalt selgitada üraskikahjustuste ennetamise toetuse võimalusi.

Õppepäeval osalejad otsimas püünispuude koore all olevaid üraskeid ja üraskikäike.

Sanitaarraie järel kasvama jäänud kuuselt üraskikahjustuse otsimine.

Ürituse eestvedaja, KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu hinnangul on kuuse-kooreüraski järjest suurenev arvukus ja üraskite poolt põhjustatud metsakahjustuste kasv muutumas meie kuusikutes üha suuremaks probleemiks. „Tänavuste esimeste seireandmete põhjal võib prognoosida, et Lõuna-Eestis võib sel aastal kooreüraski rünne tõesti kujuneda massiliseks, seega tasuks tänavu ennetusse suhtuda täie tõsidusega ning oma kuusikute tervist hoolega jälgida“ hoiatas Reinapu.

Püünispuude langetamise ja väljaveoga ning feromoonpüüniste ostuga kaasnevad metsaomanikule planeerimata kulud, kuid siinkohal on abiks üraskikahjustuste ennetamise toetus. „Ennetavate tegevustega saab metsaomanik ära hoida suuri majanduslikke kahjusid, mida üraskid metsale põhjustada võivad. Toetuse abil on metsaomanikul võimalik osaliselt tehtud kulutusi tagasi saada, seega julgustaksin metsaomanikke sellist riigi poolt loodud toetusvõimalust kindlasti kasutama. Alati on odavam tegeleda ennetusega, kui suuremahulise üraskirüüste kahjudega, seega tasub metsaomanikul kindlasti läbi mõelda millist hoolt tema mets vajab,“ lisas Reinapu.

Vaatlusalune puu oli sanitaarraie tegemise hetkel terve ning otsustati jätta kasvama, kuid on hiljem siiski üraskite rüüste alla sattunud ja hukkumas.

Feromoonpüüniste tööpõhimõtete tutvustus.

Koolitusel osalenud Atso Adson Valgamaa metsaühistust tõdes, et üraskikahjude ennetamiseks või vähendamiseks mõeldud toetus on kindlasti metsaomanikele abiks. „Kevadisel ajal, aprillis-mais on vastavate ennetus- ja tõrjetööde tegemiseks kõige kiirem ja olulisem aeg. Tähtis on tabada üraskite lendlust, paigaldada feromoonpüüniseid ja valmistada püünispuid. Kõik tegevused peaksid olema tehtud õigeaegselt, et neil ka soovitud mõju oleks. Ajagraafiku dikteerib siinkohal ilm ja üraskite füsioloogiline kalender,“ rõhutas Adson.

Kui metsaomanik ise ei tea millest tasuks pihta hakata või ei ole selleks endal aega, siis saab alati nõu ja abi küsida piirkondlikust metsaühistust või metsakonsulentidelt. „Metsaomanikud võiksid tunduvalt aktiivsemalt osaleda erinevatel koolitustel ja tunda huvi oma metsa seisukorra üle. Metsaga seotud murede korral tasub küsida konsulentidelt nõu ja julgelt kasutada loodud toetusmeetmeid,“ lisas Adson.

Püünispuude langetamisel on oluline meeles pidada, et jõuaksid need kindlasti õigel ajal metsast välja viia.

Eespool langetatud püünispuud ja taustal kuuse-kooreüraski feromoonpüünis.

Üraskite leviku jälgimiseks ja probleemi ulatuse kaardistamiseks toimub Eestis pidev üraskiseire. Suuremad kahjustuspiirkonnad ongi enam just Lõuna-Eestis, kuid puutumata pole ka muud Eesti piirkonnad.

Siin leheküljel kajastame tihedas koostöös RMK ja KAURiga värskemaid seireandmeid ja anname operatiivseid soovitusi, mille abil saab metsades ennetustegevusi õigesti ajastada ja seeläbi üraskikahjusid vältida. Kevad-suvisel üraskite lendluse perioodil jagatakse värskeid seireandmeid ja antakse tegevussoovitusi metsaomanikele keskmiselt korra nädalas.