Lasva korteriühistu läks üle pelletiküttele ja on rahul
27.01.2014
VÕRUMAA TEATAJA, Inno Tähismaa:
Lasva korteriühistu, mis pärast majandite lagunemist läks üle iseseisvale küttele, kasutab viimased paar aastat pelletikütet, mis vajab vähem hoolt.
Kui varem küttepuudega küttes pidid ühistu liikmed puid saagima ja lõhkuma hing kasutama palgatud kütjaid, siis nüüd piisab kord päevas pelletianuma täitmisest. Lasva Kodo-6 korteriühistus aastaid kütmise teemaga tegelenud Valter Kala märgib, et kui varem oli kütjate palk aastas 35 000 krooni (uues vääringus 2243 eurot), sus nüüd saab selle raha kokku hoida.
Ühistu keldris on uus pelletiküttekatel paigaldatud samasse ruumi, kus kunagi oh olnud soojasõlm ja kus pärast töötas kaks Viljandi Metalli Karksi-Nuia tehases toodetud Molle katelt. Üks Molle on praeguseni igaks juhuks alles ja seda sai kasutada näiteks siis, kui pelletikatel nädal aega garantiiremondis oli. Molle katelt köetakse küttepuude või briketiga ja see nõuab kütmisperioodil pidevat hoolt: katelt tuleb iga kahe-kolme tunni järel laadida, seitse-kaheksa korda ööpäevas. Pelletikatel seevastu on täisautomaatne. Piisab vaid pelletinõu täitmisest, kust toru sisse paigaldatud tigukonveier pelletid kaua põletisse suunab. Põleti sees on teine tigu, mis pelletid koldesse edasi liigutab. Pelletikatel on 80 kW suuruse võimsusega, toodetud Rapla metallitehases ja kannab märki LUK-80. Vee maht on 280 liitrit ja kaal
700 kg. Lisaks pelletitele saab katelt kasutada ka puidukatlana. Katel töötab elektriga, voolutarve on katial 13-14 kWh ööpäevas. Katel on täisautomaatne, protsess algab poolteist minutit kestva laadimisega, siis toimub kahe minuti jooksul süütamine, seejärel olenevalt vajadusest ligi tund aega põlemine, siis kaks-kolm minutit jahtumine ja ligi minut aega puhastumist. Tuhka tekib katlal nädala jooksul vaid paar ämbritäit.
Pelletid on kortermaja keldrisse toodud 15 kg raskuste kottidega ja kadas kulub päeva jooksul praegusel külmal ajal 16 kotti pelleteid. Võrreldes muude kütteliikidega annab pelletiküte märkimisväärse kokkuhoiu. Näiteks kolmetoalise 68ruut-meetrise korteri igakuine laenumakse on 53 eurot ja küttearve ügi 80 eurot kuus. Viieaastase laenu sisse kuulusid lisaks uuele katlale kortermaja uued aknad ja uksed.
Uus katel on töös olnud pea kaks aastat. «Reorganiseerimine odavamaks ei tee, küll aga mugavamaks,” võrdleb Valter Kala uut katlasüsteemi vanaga, „mina soovitaks seda küll, tagasi vana süsteemi juurde ei taha.” Pideva kütmise asemel saab nüüd rahulikult magada. Kaheldamatult on pelletiküte odavam kui elektri- või õliküte. Kala väitel on uue katla muretsemine korteriühistu tragi esinaise Kersti Meti teene.
Kütmisega hästi kursis Valter Kala märgib, et iseseisva katlamaja vajadus tekkis pärast majandi kokkuvarisemist, kui kohaliku katlamaja uued omanikud soovisid krooniaja algul saada ühe ruutmeetri korteripinna kütmise eest 24 krooni kuus, see oleks tähendanud kolmetoalise 68ruutmeetrise korteri kütteks 1600 krooni. Tollal oli hea palk 200 krooni kuus, päts leiba maksis üks kroon.
Lasva Kodo-6 korteriühistusse kuulub 12 korterit kokku 754ruutmeetrise pinnaga. Kütmiseks kasutatavad pelletid on puidugraanulid, mida pressitakse saepurust.
