Lendorava arvukus Eestis näitab väikest kasvu
29.07.2019
Sel aastal läbi viidud seire tulemused näitavad, et lendoravate asustatud elupaikade arvu langus on peatunud ja pöördumas tõusule, vahendas ERR keskkonnaameti teadet.
Kui veel möödunud aastal oli teada vaid 46 lendorava asustatud leiukohta, siis tänavu on selliseid kohti Eestis teada 71. Kahjuks ei saa aga väidet lendoravate arvu languse peatumisest laiendada kogu Eesti kohta, seisab inspektsiooni pressiteates. Keskkonnaameti projektiekspert Uudo Timm ütles, et kui varem võis lendoravat kohata erinevates Eesti osades, siis nüüdseks on ta säilinud vaid Viru- ja haldusreformi tulemusel ka Jõgevamaal.
Seega, vaatamata sellele, et üle kümne aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv taas täitmas keskkonnastrateegilist miinimumeesmärgi piiri, ei tähenda see, et lendorava asurkond on meil nüüd heas seisus, tähendas inspektsioon.
“Lendorava levila on ka Kirde-Eestis killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad ainuüksi pika vahemaa tõttu võimelised suhtlema. Väiksemates asurkonna osades on ilmnenud sugulusristumist, mis pikemas ajaskaalas võib viia selle grupi väljasuremiseni,” selgitas Timm.
Samuti vajab tema sõnul uurimist, millist pikaajalist mõju avaldavad lähiminevikus tehtud ulatuslikud ning nende tulemusel kujunenud ebaühtlane metsastruktuur.
Asustatud kohtade arvu tõusule Kirde-Eestis on kaasa aidanud mitmeid tegurid. Eksperdi sõnul on näiteks viimase kümne aasta jooksul tehtud töö lendorava teadaolevate kohtade kaitsel, mis hoidis ära elupaikade maha raiumise ja nüüd on lendoravatel vähemalt koht kuhu tagasi tulla.
Ka on vahepeal isolatsioonis olnud ja tühjaks jäänud elupaikadele hakanud noorendike abil tekkima taas ühendus ehk noor mets, mida lendoravad saavad liikumiseks kasutada ning pääsevad neid alasid taasasustama.
