Lisarahastus on vääriselupaiga lepingute sõlmimist märgatavalt elavdanud

04.10.2019

Kevadel suurendas keskkonnaministeerium vääriselupaikade kaitseks mõeldud eelarvet 80 000 euro võrra, mis on käesoleval aastal lepingute sõlmimise arvu mitmekordistanud. Tänavuses eelarves on veel vaba raha, lepingu sõlmimise huvist tasub esimesel võimalusel Keskkonnaametile teada anda.

SA Erametsakeskuse projektispetsialisti Kati Taela sõnul on tänavu sõlmitud 36 uut lepingut pindalaga enam kui 86 hektarit, kogusummas ligi 35 000 eurot. Lisaks juba sõlmitud lepingutele on Keskkkonnaamet väljastanud akte veel 17 000 euro eest, mille alusel sõlmitakse notariaalsed lepingud lähiajal.
2018. aastal sõlmiti lepinguid neli, kogusummas 4052,38 eurot.

Oktoobri alguse seisuga on erametsades vääriselupaiga lepingutega kaetud ligi 600 hektarit, sellest 382 hektarit moodustab füüsiliste isikute ning 218 hektarit juriidiliste isikute maa.

Vääriselupaik on ala metsas, kus suure tõenäosusega esineb kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Riigimetsades võetakse vääriselupaigad automaatselt kaitse alla, erametsades on nende kaitse vabatahtlik.

Metsaomanik saab vääriselupaiga kaitseks sõlmida lepingu, kus riik ja metsaomanik lepivad kokku, et omanik jätab vääriselupaigas metsa majandamata ning riik hüvitab seetõttu saamata jäänud tulu.

Sellise soovi korral tuleks esmalt pöörduda Keskkonnaametisse, kes kontrollib vääriselupaiga olemasolu, vajadusel korrigeerib piire ning teeb hinnakalkulatsiooni. Keskkonnaameti väljastatud akti alusel korraldab Erametsakeskus notariaalse lepingu sõlmimise, millega koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20 aastaks.

Hüvitist maksab Erametsakeskus omanikule iga-aastaste võrdsete maksetena. Vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima Keskkonnaamet.

Lisainfot vääriselupaiga lepingute sõlmimise protsessi kohta leiab SIIT.