Looduskaitselised hüvitised erametsaomanikule

26.02.2026

100 aastat tagasi, Eesti Vabariigi algaastatel, oli Eestis metsamaad umbes 0,9 miljonit hektarit. Keskkonnaagentuuri hallatavas Keskkonnaportaalis avaldatud 2024. aasta statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on käesoleval ajal Eestis metsamaad kokku 2,351 miljonit hektarit. Seega Eesti metsamaa pindala on ca 2,61 korda kasvanud moodustades tänapäeval 51,5% Eesti maismaast ning olles sellega muutnud üheks Euroopa metsasemaks riigiks.

Metsamaast 1,16 miljonit hektarit moodustab erametsamaa ehk ligikaudu pool kuulub füüsilistele- või juriidilistele eraomanikele. Eesti rahvaarv oli 1922. aasta rahvaloenduse andmetel 1,107 miljonit inimest ning käesoleval ajal, Statistikaameti andmetel on 2026. aasta alguses Eesti rahvaarv 1, 363 miljonit inimest. Eestis on umbes 104 000 erametsaomanikku, ehk 7,6% kõigist Eesti elanikest on metsaomanikud. Sh 94,3% on füüsilised isikud ja 5,7% juriidilised isikud ning füüsilistele isikutele kuulub 58,2% erametsamaa kogupindalast ja juriidilistele isikutele 41,8%.

Kaitsealuse erametsamaa omanikke võib olla hinnanguliselt suurusjärgus 7000-8000 ehk ca 7% kõigist erametsaomanikest, kelle tavapärast metsa majandamist oluliselt või täielikult piiratakse. Nendest looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu hüvitamiseks Natura 2000 erametsamaal ja väljaspool seda on senini esitanud taotluse aastas ca 5100 maaomanikku.

Loodushoidu ja –kaitset võib pidada sama vanaks kui inimkonda. Eestis peetakse aktiivset, riikliku tasandi looduskaitset vähemalt sajandi vanuseks. Aga juba näiteks 1664.a Rootsi metsaseadus, mis kehtis ka Eesti aladel, sätestas säästva metsaraie põhimõtted. Pärast Eesti iseseisvumist hakkas riik kujundama süsteemset looduskaitset. 1920. aastal alustas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitse sektsioon, alustati loodusmälestiste registreerimist. 1935. aastal jõustus esimene Eesti looduskaitseseadus. 1957. aastal loodi Vaika, Viidumäe, Matsalu ja Nigula riiklikud looduskaitsealad ning jõustus esimesena Nõukogude Liidu vabariikidest Eesti NSV Looduskaitseseadus. Taasiseseisvumisel jäeti kõik ENSV ajal kehtinud kaitse alla võetud objektid automaatselt kaitse alla, tagades järjepidevuse. Eesti liitus Euroopa Liiduga (2004), mistõttu hakati rakendama EL loodusdirektiive ja loodi Natura 2000 võrgustik.

31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4%.

Looduskaitselised piirangud aitavad kaitsta ja säilitada ohustatud liike ja elupaiku. Piirangutega hoitakse tasakaalu looduse ja inimtegevuse vahel. Looduskaitseliste piirangute hüvitis suunatakse erametsamaale, kus keskkonnakaitselisel eesmärgil on omanik pidanud raiest kas osaliselt või täielikult loobuma. Hüvitatakse metsa väärtuse suurenemist ühe aasta jooksul lähtudes keskmise metsa juurdekasvul põhinevast arvutusest, hüvitis ei kata aastakümnete jooksul kasvatatud metsa kogunenud väärtust.

2026. aastal märtsis-aprillis makstakse esmakordselt välja sihtkaitsevööndis ja sellega sarnase majandamiskeeluga metsaelupaigas asuval metsamaal varasemalt 134 eurolt 160 eurole hektari kohta suurenenud hüvitise määr 2025. aasta eest. Majandamiskeeluga aladel hüvitise suurenemiseks suurendati ka Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse eelarvet 6,2 miljonilt eurolt 7,2 miljoni euroni aastas. Piiranguvööndis või hoiualal on toetuse määraks jätkuvalt kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

2026. aastal saab taas 4. aprillist kuni 30. aprillini Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu hüvitamiseks Natura 2000 erametsamaal ja väljaspool. Hüvitist peab taotlema igal aastal uuesti läbi e-PRIA portaali.

Mõlema meetme toetusõiguslikud alad saab näidata e-PRIAs samas taotluses. Nii taotlemine kui ka peamised tingimused on analoogsed eelmiste aastatega. Taotlemise aluseks olev metsaalade kaart fikseeritud 4. veebruari seisuga ning taotlusperioodi ajal see jooksvalt ei muutu. Pärast fikseerimise kuupäeva toimunud kaitse-eeskirjade, Natura elupaikade andmestiku või muid kaardikihtide muudatusi võetakse arvesse 2027. aasta toetusõiguslike alade kaardi loomisel. Keskkonnaameti korraldamisel jätkuvad jooksvalt erinevate elupaikade inventuurid – kui aasta jooksul kantakse metsaalaga kattuvalt pärandniidu ehk poolloodusliku koosluse andmed Eesti looduse infosüsteemi, siis peab KIK sellise kattumise taotletud metsaalast maha arvama samal aastal. Taotluse esitamist ei maksa jätta viimasele minutile, kuna hilinenud taotlusi vastu ei võeta.

Tänavuse vooru toetusõiguslike metsaaladega saab tutvuda alates märtsi lõpust Maa- ja ruumiameti (MARU) geoportaali Erametsatoetuste kaardirakenduses.

Toetusõiguslikul kaardil ja toetuse taotlemisel e-PRIAs kuvatakse sihtkaitsevööndina ka EELISesse kantud Natura piiranguvööndis või hoiualal asuvaid metsaelupaiku, kuna nende eest on ette nähtud kõrgema, sihtkaitsevööndi määraga toetus. Metsaomanik näeb soovi korral metsaelupaikade kaardikihti sisselogituna metsaportaalis.

Eraldi kaarti pole vaja hüvitise taotlemisel lisada, piisab e-PRIAs metsaalade andmete lisamisest. Taotluse esitamise lihtsustamiseks sobib üldjuhul e-PRIAs eeltäidetud taotluse vorm, mis on tehtud toetusõiguslike metsaalade kaardi ja kinnistusregistri andmete alusel.

Kui hüvitise nõuetele mittevastav ala või selle osa on siiski kaardil, saab taotleja enne taotluse esitamist e-PRIAs metsaala eemaldada või selle pindala vähendada. Taotlusele saab e-PRIAs vajadusel lisada märkusi ja lisafaile (nt kaasomaniku nõusolek).

Kui hüvitise saamise nõuetele vastav metsaala on maaomaniku hinnangul kaardilt puudu või vajab muutmist, tuleb esitada avaldus KIKile hiljemalt 31. detsembriks. Sel juhul arvestatakse põhjendatud juhtudel avaldusega 2027. aasta kaardi loomisel.

Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise hüvitamise otsused teeb KIK hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. aprilliks. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise otsused teeb KIK hiljemalt kohustuseaasta 15. detsembriks.

Artikli autor: Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna kontrolliüksuse juht Andres Orula
Päisepilt: Andres Orula

Artikkel ilmus 26.02.2026 Maalehes