Maaomanikud nõuavad kotkametsa eest hüvitist
07.10.2013
EESTI PÄEVALEHT, Ulvar Käärt: Riik seab haruldaste tiivuliste kaitseks piiranguid, kuid ei hüvita seda kõigile metsaomanikele.
Paljusid erametsaomanikke on juba aastaid ärritanud, kuidas riik nende maadel haruldasi tiivulisi kaitstes ülekohut teeb. Nimelt kui osa metsaomanikke saab enda metsades kaitse alla võetud kotkaste või must-toonekurgede pesakohtade eest hüvitist, siis teised ei saa.
Näiteks Pärnumaal Vändra kandis metsakasvatusega tegeleva Leili Mihkelsoni metsades on kaks väike-konnakotkaste pesakohta, mille kaitseks on seadusest tulenevalt automaatselt 100 meetri raadiuses range kaitsekorraga sihtkaitsevöönd. Kuigi ta ei tohi seal sisuliselt lillegi liigutada, saab ta piirangute talumise eest ainult tühist maamaksusoodustust.
Samal ajal saavad need metsaomanikud, kelle maadel olevad kotkakohad on Natura alade hulka arvatud, iga piiranguvööndisse jääva hektari pealt 60 eurot ja sihtkaitsevööndisse jääva hektari pealt 110 eurot aastas.
Diskrimineeriv süsteem
„Metsaomanikud, kel kotkapesad jäävad tulundusmetsa, saavad kaitsekohustuse teatise, mis seab isegi oma metsas liikumisele ajalisi piiranguid ja keelab igasuguse raie. Maaomanik ei tohi kotkapesa kaitsetsoonist isegi murdunud puid ahjukütteks koristada, tulusamast raiest rääkimata,” viitas Mihkelson, kes ei saa üht kotkapesa ümbritseva kaitsetsooni tõttu ka 2000. aastal istutatud kuusenoorendikku hooldada.
Mihkelson tähendas, et metsas pesitsevat kotkast võib omaette rikkuseks pidada, kuid siiski pole tema arvates mõeldav, et metsaomanikud peavadki hüvitist saamata rõõmsal meelel enda omandile seatud piiranguid taluma.
Ettepanekuga muuta senine hüvitiste maksmise süsteem õiglasemaks on Eesti erametsaliit, kotkaste ja must-toonekurgede kaitsega tegelev Kotkaklubi ning Eesti keskkonnaühenduste koda ühiselt pöördunud valitsuse ja keskkonnaministeeriumi poole. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et ministeeriumi soov on võrdselt käsitleda nii Natura aladel asuvaid loodusväärtuslikke maid kui ka riigisisese kaitse all olevaid alasid.
„2014. aasta eelarve läbirääkimistel oli muu hulgas arutelu all ka see, et hakata väljapoole Natura ala jäävates piirangu- ja sihtkaitsevööndites maksma võrdsetel alustel toetust, aga pidime tegema piiratud eelarve juures valikud,” sõnas minister, viidates, et valitsusest parlamenti saadetud riigieelarve prioriteet on pensionide ning õpetajate, kultuuritöötajate ja sotsiaalhoolekande töötajate palkade tõus. „Kindlasti plaanime aga sama teemaga jätkata järgmise aasta eelarve koostamise ajal.”
——————————————————————————–
7000 hektarit toetuseta maad
Kotkaklubi ja Eesti ornitoloogiaühingu analüüsi järgi jääb Natura aladest väljapoole ligi 7000 hektarit metsamaad, mis on kotkaste, must-toonekurgede, metsiste, aga ka kassikakkude, kanakullide ja lendoravate elupaikadena kaitse alla võetud.
Hinnanguliselt tuleks selliste metsatükkide eest riigil omanikele hüvitist maksta u 600 000 eurot aastas. Arvestades Natura toetuste kogumahtu, mis ületab viis miljonit eurot aastas, pole see väga suur summa.
