Mäetaguse uus katlamaja kütte hinda ei alanda

SEVERNOJE POBEREŽJE: Biokütusel töötavat katlama­ja rajades tahetakse Mäetagu­sel tulevasi hinnatõuse ära hoida.

“Kütte hind muutub inimes­tele odavamaks siis, kui nad oma majad korda teevad ja ära soojustavad,” ei luba Mäe­taguse vallavanem Aivar Sur­va uuele katlamajale ülemi­neku järel väiksemaid kütte­arveid.

“Hinna allasaamine ei sõl­tu sellest, millist kütust ka­sutatakse. Energiaturg on ju seotud: kui nafta hind kerkib, tõusevad ka kõik sellega seotud hinnad, sa­muti reageerib turg nõud­lusele. Seda oli selgelt nä­ha, kui Narva elektrijaama­des puidu kasutamine lõpe­tati. Biomassi kütteks kind­lasti jätkub, iseasi, mis hin­naga seda osta saab – biokütet hakatakse ju aina roh­kem kasutama.”

Surva sõnul mõeldakse uut katlamaja ehitades pigem kaugemale tulevikule: “Loo­dame sellega pigem tulevasi hinnatõuse ära hoida; usun, et paari-kolme aasta pärast an­nab biomassi kasutamine põ­levkiviõli asemel juba tuntava efekti. Ja kuna praegu toeta­takse taastuvenergia kasuta­mist, siis tuleb see võimalus ära kasutada.”

Surva leiab, et kui kütte praegune hind inimesi oma elamuid soojustama ei ajen­da, siis pole see hind järeli­kult veel piisavalt kõrge.

“Soojustamine vähendab küttearveid vähemalt 40 prot­senti, osa majade puhul isegi 50-60 protsenti. Kredexist on võimalik laenu saada ja küt­tearvetelt soojustamise jä­rel kokku hoitava rahaga lae­nu tagasi maksta; see tasub end kolme kuni seitsme aas­taga ära.”

Mäetaguse uue, biokütusel töötava katlamaja projekt on valmis ja detailplaneering al­gatatud ning usutavasti kin­nitab volikogu selle juba ap­rillis. Kui ehitaja hange veni­ma ei jää, on tõenäoline, et sü­gisel tuleb toasoe juba uuest katlamajast.

Kütteks hakatakse kasuta­ma peamiselt saepuru, laaste ja energiavõsa; kuni 15% võib olla ka põhku ja viljajäätmeid. Keskkütte taastuvenergiale üleviimist toetas 403 000 euroga KIK; ehituse kogumak­sumus selgub hanke tulemu­sena. (PR)

0Shares