Majandusmetsadesse jääb igal aastal mädanema 100 miljoni euro väärtuses puitu

25.05.2020

Igal aastal vananeb Eesti majandatavates metsades umbes 1,8 miljonit tihumeetrit puitu. Puude õigel ajal langetamine tooks Eesti riigieelarvesse igal aastal täiendavalt 100 miljonit eurot. See on võrdväärne summaga, mille Haigekassa eraldab kiirabi teenustele kahe aasta jooksul.

“Eesti erametsade tervis pole ajaloolistel põhjustel olnud alati hea, kuid meil on täna võimalus metsade seisukorda uusi teadmisi ja metsamajanduslikke võtteid rakendades parandada. Meie ülesanne on pärandada oma lastele ja lastelastele terved ning tugevad metsad, mis loovad väärtust tervele ühiskonnale,” ütles  Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun.

Raieküpse metsa õigel ajal majandamine annab võimaluse uute puude istutamiseks ning istutatud puude eest hoolt kandmine loob omakorda võimaluse selleks, et sirguvad puud, millest saab toota kõrge lisandväärtusega tooteid. Sellest tuleb rahaline võit  ehk panus majandusse on mitmekordne. Aun lisas, et eesmärk ei ole ilmtingimata kogu majandusmetsades oleva vananenud puidu ära kasutamine. “Kasutades isegi poole sellest, oleks see väga suur rahaline panus ühiskonnale, ” märkis Aun.

Aun selgitab arvutuse käiku ja toob välja, et vananevate puude väljaviimisest laekuv potentsiaalne maksutulu kujuneb lisandväärtuse tekkimisel puidu väärtusahela erinevates etappides. Ta lisab, et majandusmetsades igal aastal mädaneva puidu rahalist mastaapi tasub võrrelda ühiskonna jaoks oluliste väljaminekutega.

„Rae vald avab eeloleval sügisel 36 klassikomplektiga ja kuni 870 õpilast mahutava põhikooli, mis läheb omavalitsusele maksma 13,8 miljonit eurot. Täiendava 100 miljoni euro eest, mis laekuks riigieelarvesse vananevate puude õigeaegsel majandamisel, saaksime selliseid põhikoole Eestisse rajada seitse. Või võtame näiteks tervishoiuvaldkonna- 100 miljonit eurot on  võrdväärne summaga, mille Haigekassa eraldab kiirabi teenustele kahe aasta jooksul,“ toob Aun välja.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ja erametsaomanik Ando Eelmaa märgib, et Eestis kehtivad regulatsioonid panevad metsaomanikule kohustuse osa surnud puidust metsa jätta. See on iga metsaomaniku panus elurikkuse säilitamisse, kuid looduse elutsükli toetamine peab toimuma mõistlikkuse alusel. „Miljonid tihumeetrid metsa jäetud surnud puitu on kaugelt suurem kogus, kui seda nõuavad regulatsioonid ning on ka elurikkuse tagamise jaoks vajalik,” lisas Eelmaa.

Eelmaa lisas, et Eestis kasutataksegi väga suurt hulka puitu kütteks just sellel põhjusel, et puidu kvaliteet on madal. Kui langetaksime vananevad puud õigel ajal, oleks võimalik saadavast toormest toota ka kõrgema lisandväärtusega tooteid – olgu selleks siis mööbel, puitmajad või muud tarbekaubad. Näiteks Soomes kasutatakse 50% puidust tselluloosi tootmiseks, energiaks aga ainult 11%.

Metsad jagatakse nende majanduspiirangute alusel kolmeks – majandusmetsad, majanduspiiranguga metsad ning range kaitsega metsad. Kaks esimest on majandatavad metsad, mille pindala Eestis on 2019. aasta seisuga 2,03 miljonit hektarit ning akumuleerunud püsti seisva surnud puidu hulk neis metsades on 13 miljonit tihumeetrit.

Arvestusest on välja jäetud range kaitsega metsad, millel on teised eesmärgid ning seal on surnud puidu olemasolu vajalik. Need metsad moodustavad Eesti metsadest 14%.