Marku Lamp: Eesti metsanduse keerulised valikud
12.06.2018
POSTIMEES.EE:
Metsanduse arengukava algatamiseks aastateks 2021-2030 moodustatud töörühm, mis vaeb metsanduse probleeme nelja nurga alt: majanduse, ökoloogia, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas. Nüüdseks on eksperdid ja huvirühae esindajad juba kolm korda kokku saanud.
Pole üllatus, et esialgu räägivad probleemid üksteisele vastu. Samas näitab see ilmekalt, kui keeruliste valikute ees meie metsandus seisab. Näiteks on aruteludes välja toodud nii teadmatust selle ees, miks, kui palju ja kuidas peame metsi kaitsma, kui ka seda, kas, kuidas ja millistel alustel metsi üldse edaspidi kasutada saab.
Üha muutuvas maailmas otsitakse lahendusi ühtaegu nii liikide ja nendele eluks vajalike elupaikade kadumise kui ka kliimamuutustega kaasnevatele probleemidele. Üha selgemalt seatakse eesmärgiks majandatava maa kaitse alla võtmist, aga samal ajal ka taastuvate ressursside kasutamise suurendamist. Tarbimisvajadused aina rikastuvas ühiskonnas ju kasvavad ning vaid vähesed on valmis hüvedest loobuma. Nii keskkonnale kui ka inimkonnale korraga sobivad lahendused tunduvad esmapilgul keerulised, lihtsad lahendused siin ei tööta.
Meie senisele metsanduspoliitikale heidetakse ette, et pole piisavalt hinnatud, kuidas mõjuvad kavandatud tegevused haridusele, kultuurile ja sotsiaalvaldkonnale. Peaasjalikult väljendub aruteludes hirm selle eest, kuidas mõjutab surve vähendada raiemahte tööhõivet maal, kohalikku puidule ümberehitatud küttemajandust, aga ka üldist maksulaekumist ning puidu kasutamisega loodavat väärtust.
Vahest ühe läbivama murena tuuakse välja asjaolu, et kodanikel pole kohalikul tasemel võimalust (riigi)metsa majandamise planeerimisel piisavalt kaasa rääkida. See on etteheide nii riigimetsade senisele kasutamisele kui ka omavalitsuste juhitud planeeringuprotsessidele. Oleme paratamatult olukorras, kus isegi siis, kui Eesti metsade raiemaht langetada kasvõi ühele protsendile senisest, jääb ikka nende inimeste rahulolematus, kes ei soovi oma koduaknast lageraiet vaadata.
Töökohtade säilimine ning elu võimalikkus maal on aruteludes samuti kindlal kohal. Peljatakse, et maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks. Selles nähakse julgeolekuprobleemi ja riiklikult olulist küsimust.
Töörühma liikmete hinnangul takistab nii era-, metsa-, valla- kui ka riigi kõrvalmaanteede kehv olukord aastaringset metsakasutust. Siinjuures tuleb tähele panna, et teed pole olulised üksnes metsade majandamiseks, vaid tarvilikud ka näiteks loodusturistile, korilasele jne.
Eraldi on märgitud, et ühiskonnas on loodud kuvand, kuidas metsa majandaja on halb, suisa ühiskonnavaenulik element, ning metsade majandamine on paljude silmis võrdsustaud looduskeskkonna hävitamisega. Niisugune suhtumine on viinud selleni, et metsaomanikud on loobumas kas majandustegevusest või kinnistutest. Mitmed metsaomanikud tunnevad samas raiesurvet, sest kardavad, et nende metsades võidakse ootamatult avastada loodusväärtus, mis majandustegevust oluliselt mõjutab või selle sootuks keelab.
Nii maaomanikud kui ka kohalikud omavalitsused peavad suureks probleemiks, et hoolimatud inimesed jätavad metsas käies maha prügi või suisa veavad sinna kodus tekkinud rämpsu.
Loe edasi Postimehe veebist.
