Mart Reimanni tudengid küsitlevad Koiga ja Kuusalu elanikke metsakasutuse kohta

Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjoni juht, Tallin­na ülikooli rekreatsioonikorralduse õppejõud MART REIMANN, mida Te oma üliõpilastega Kuusalus ja Kolgas kavandate?

„ Viime Tallinna ülikooli rekreatsiooniteaduste osakonna, Tallinna tehnikaülikooli majan­dus- ja Helsingi ülikooli met­sandusteaduskonnaga läbi uu­ringu Harjumaa asulalähiste metsade puhkeväärtuse ja kasu­tuse kohta. Küsitlus tuleb Ida-Harjumaal Kolgas, Kuusalus ja Aegviidus – kolmes alevikus, mille vahetus läheduses on in­tensiivselt metsa maha võetud.

Uuringu üheks põhjuseks oli Koiga ümbruse metsade prob­leem, tänavu kevadel oli sealse­te lageraiete tõttu suurem polee­mika. Teema on aktuaalne ning jõudnud kohalikku ja üle-eestilisse ajakirjandusse. Probleemi käsitles ka Kuusalu valla kesk-konnakomisjon.”

Millal ja mida küsima hak­kate?

„Küsitlus algab 7. oktoobril ja kestab kokku umbes paar nädalat. Oleme koostanud ankee­did, tudengid koputavad kodude ustele, selgitavad, millega on te­gu, annavad ankeedi ja paluvad sellele vastata. Samas lepivad kokku, et tulevad täidetud an­keedile üldjuhul järgmisel päe­val järele. Pikemalt pole mõtet vastamiseks aega jätta, mida rohkem venitada, seda vähem on lootust, et vastatakse. Kolgas küsime juhuslikkuse alusel 100 inimest, Kuusalus 200, Aegvii­dus 150 – umbes 20 protsenti elanikkonnast. Soov on, et vas­tajate seas oleks nii mehi kui naisi, noori ja vanu, kortermaja­de ja ka eramute elanikke.

Ankeedis tahame teada, kui kaugel lähemast metsast elatak­se, kui sageli metsa külastatakse ja mis eesmärgil. Palume ka alla joonida vastusevariant, kas asu-lalähedastes metsades võiks raiet teha või mitte, kas peaks olema ümber asula kaitsevöönd ja kui suures ulatuses.

Tudengitel on kaasas fotod, näidatakse metsatüüpe, palve on järjestada need, millistes tahe­taks aega meelsamini veeta.”

Ankeedis on palve märkida summa, kui palju oleks inime­ne nõus aastas maksma, et kaitsevöönd ümber asula säi­liks. Kuidas saavad elanikud kirjutada summat, kui neil pole sellist raha, mida metsa allesjäämise nimel maksta?

„See on tingliku väärtustami­se meetod. Küsime hüpoteetili­selt, esialgu võib tunduda, et se­dasi pole kohane küsida, kuid praktikas on andnud häid tule­musi. Oleme sama kasutanud Jägala joa rekreatiivse väärtuse väljaselgitamiseks, selgus, et see oli 40 korda kõrgem, kui tulu, mis saadakse elektrijaama ehita­misest. Uuringu tulemused olid üks argument, et elektrijaam on kohustatud joale laskma suure­ma vooluhulga.

USAs on kasutatud sama me­toodikat, kui inimestelt uuriti, kas nad eelistavad haruldase konna elupaika või elektrijaama, konna hinnati kõrgemalt ning elektrijaam jäi ehitamata. USA Kongress on kinnitanud tingliku väärtustamise metoodika kohtu­tes tõendusmaterjalina, kuid se­da metoodikat kasutatakse ka teistes demokraatlikes riikides.”

Mis Teie läbiviidava küsit­luse tulemustega edasi saab?

„Kindlasti sünnib kolme kõrgkooli ühistööna inglisekeel­ne teaduslik artikkel. Koostame ka eestikeelse koondi ja tutvus­tame seda. Soov on küsitluse kaudu saadud andmeid kasutada ettepanekute tegemisel seadus­andjale, praegu on arutusel metsaseadus. Samuti saab uuringust praktilisi juhtnööre asulalähiste raiete teostamiseks. Vastuste töötlemine võtab aega, ilmselt saame kokkuvõtte valmis uue aasta alguses.”

Allikas: Sõnumitooja, Ülle Tamm     

0Shares