Meie erametsaomanikud avastavad tasapisi ühistöö eeliseid
18.04.2013
MEIE MAA, Vilma Rauniste: Aastaid on kurdetud erametsade olukorra üle, eriti väikemetsaomanike huvi puudumisest oma metsatükkide majandamise vastu.
Seetõttu on erametsanduse ja puidusektori organisatsioonid astunud samme koostööks väikemetsaomanikega ja nende kaasamiseks metsa majandamisse. Aprilli esimesel dekaadil toimunud kohtumisel arutati edasise tihedama koostöö võimalusi. Osapooled loodavad leida lahendusi, mis motiveeriksid erametsaomanikke senisest tunduvalt aktiivsemalt ja teadlikumalt oma metsa majandama ja puitu kasutama.
Põhjusi, miks erametsaomanik üldjuhul on metsa majandamisel passiivne, tuuakse välja mitmeid, olulisemateks neist peetakse omandi väiksust ja killustatust. Eestis on ca 40 000 metsaomanikku, kelle metsakinnistu suurus on vaid 1–8 hektarit. Nii väikeste tükkide puhul see pere sissetulekut ei mõjuta, mistõttu ka metsade majandamisega ei tegeleta. Samuti pole metsaomanikud veel harjunud ühiselt tegutsema ja puitu turule tooma. Majandamise regulatsioonidki on paljude omanike jaoks keerulised.
Meil enamus eramets
Kui Eesti metsadest on ligi pooled erametsad, siis Saare maakonnas valdav enamus. Umbes 70%. Ca 23% on riigimets ja 7–8%-l on omandiküsimus veel lahendamata, mis üht või teist poolt tulevikus veidi suurendab. Nende arvude põhjal on Saare maakonna olukord palju problemaatilisem.
“Meil on 7,5 tuhat erametsaomanikku ja võib arvestada, et vähemalt kolmandikul on metsamaa alla 10 ha. Paljud elavad kodust eemal ja nendes metsades pole kümne aasta jooksul midagi tehtud. Väga paljud omanikud pole veel ka aru saanud, mida metsade majandamata jätmine tähendab, nad arvavad, et sellega on aega küll,” ütles MTÜ Saaremaa Metsaühing juht Mati Schmuul.
Schmuul oli parajasti Leisi piirkonna metsas ja tõi eheda fakti, et Karjalaskmas on näiteks erametsaomanikke isegi Pöide valla viiest külast, sh Kõrkverest ja Tornimäelt, kes kunagi olid sealt heinamaad saanud, mis aga nüüdseks on kasvanud metsaks. “Need siilud on nagu püksirihmad, 30–35 m laiad ja 700–800 m pikad, kõik alla kolme hektarilised tükid, kuid on omand. Seevastu maakonna suurim eramets (275 ha) Tika teeristis kuulub Saima Tislerile, kuulsa mudaravila omaniku Mersejevski järeltulijale.”
Ühistu liikmeskond kasvab
“Meie liikmeskond siiski kasvab, inimesed on hakanud endale teadvustama, et metsa tuleb hooldada. See on positiivne nihe,” sõnas Schmuul. Tema sõnul jõudis liikmeskond selle aasta veebruari algul ületada maagilise kahesaja piiri, kust alates on ühistul võimalik hakata riigilt ka raha taotlema.
“Väikemetsaomanike ühistegevuse arendamise järele on suur vajadus.
Samuti võiks senisest rohkem olla toetusi, mis soosiks metsade kordategemist,” on toodud Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevdirektor Priit Põllumäe, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Ott Otsmanni, Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liikme Taavi Raadiku, Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna ja Keskühistu Eramets juhatuse esimehe Tarmo Leesi algatatud ettevõtmise põhjuseks.
Nimetatud organisatsioonide esindajad toovad välja, et puiduressurss kujutab Eesti majandusarengu jaoks suurt potentsiaali, kus heaperemeheliku ning läbimõeldud majandamise ja piisavate hooldusraiete käigus võiks erametsadest saada senisest peaaegu poole rohkem puitu. Kogu metsa- ja puidusektori jaoks on eriti oluline pikaajalise stabiilsuse tagamine puidu turuletoomisel. “Erametsaomanikele on ühistute poolt loodud võimalusi metsade ühiseks majandamiseks ja puidu ühismüügiks, kuid teadlikku tegevust metsa eest hoolitsemisel tuleb jätkuvalt suurendada ning seda ennekõike väikemetsaomanike seas,” on toodud teates.
