Mets maandab pingeid ja teeb tervemaks
06.12.2018
Kes metsas end hästi tunneb, see vaevalt hakkab oma jaoks väga põhjalikult sõnastama, mida see tunne endast täpselt kujutab. Samas on teadlased üle maailma seda ekstra uurinud. Arusaam, et mets tervendab inimesi ja hoiab haigusi eemal üha kasvab, kirjutab Maaleht.
Selleteemalised kirjutised, olgu meil või mujal, mainivad tavaliselt vähemalt kaht avastust, mis looduse ja puudega seotud. Kindlalt räägitakse Roger Ulri-chist, kes 1984. aastal leidis, et haiglas taastusid inimesed operatsiooni järel kiiremini nendes palatites, kus akna taga kasvasid puud. Samuti vajasid puid nägevad patsiendid valuvaigisteid vähem kui need, kelle palati akende taga rohelust polnud.
Pärast sajandivahetust tehti katseid suurte looduspiltidega palati seintel. Selgus, et puude fotodelgi on inimeste paranemisele mõju.
Teist avastust nimetatakse Kaplanite tähelepanuvõime taastamise teooriaks. Rachel ja Stephen Kaplan uurisid tähelepanuvõimet ja leidsid, et inimeste tähelepanu jaotub kaheks: suunatud tähelepanuks, mis nõuab keskendumist, ja n-ö sundimatuks tähelepanuks, mis tugineb paeluvusel.
Suunatud tähelepanu võib vaimselt kurnata ja tähelepanuvõime väheneb. Vabast tahtest tähelepanu suudab tasakaalu, mille liigne suunatud tähelepanu on rikkunud, taastada. Sellel teoorial tugineb ka metsa taastav mõju inimese tervisele, kusjuures mõju on individuaalne – üks läheb rappa ja teine männimetsa.
