Metsa uuendamine algab mõttetööst
17.02.2013
POSTIMEES (erileht), Kristel Arukask / Eesti Erametsaliidu projektijuht: Metsauuendustöid kavandades tiirleb metsaomanikul peas palju küsimusi alates sellest, mida istutada ja kust istikuid saada. Aga võib-olla hoopis külvata?
Enne metsa uuendamisega alustamist võiks metsaomanik uurida, mis on kirjas metsamajandamiskavas. Tihtipeale on seal iga kasvukoha kohta soovitus, kas sinna tasub istutada, külvata või jätta raielank looduslikult uuenema.
Millal istutada? Mida istutada? Kui palju istutada? Või siis hoopis külvata? Kas üldse peab metsa uuendama? Kust kohast saada taimi või seemneid? Need on vaid vähesed küsimustest, mis võivad metsaomanikul enne metsauuendustööde alustamist peas tiirelda.
Kasvukoht loeb
Taimede puhul on valida poti-ja paljasjuursete taimede vahel. Esimeste eeliseks on lihtsam ning vähem töömahukas istutamine. Kuid tuleb arvestada nende kõrgema hinnaga ning sellega, et maapind tuleb kindlasti ette valmistada. Samuti ei sobi potitaimi istutada viljakale kasvukohale.
Paljasjuursed taimed on potitaimedest odavamad, neid saab istutada viljakale kasvukohale ning alati ei vaja nad ka maapinna ettevalmistust. Miinuseks on see, et nende istutamine on töömahukas.
Taimi istutades tuleb jälgida, et juured läbi ei kuivaks. Istutamata taimi ei tohi kindlasti jätta päikese kätte. Neid tuleks aeg-ajalt kasta või paigutada nad mõnda niiskemasse kohta, kus nad ära ei kuivaks.
Levinuimad istutatavad puuliigid on kuusk, kask, mänd ja sanglepp. Puuliik tuleks valida kasvukoha järgi. Näiteks pole viljakale pinnasele mõtet istutada mändi. Tulevikus ei kõrgu seal ilus palgimännik, vaid suure tõenäosusega kasvavad hoopis okslikud ja kidurad puud. Arvestada tuleb ka sellega, kui palju puid peab ühele hektarile istutama, et lank uueneks.
Istutuskohtade algtihedus peab metsaseaduse järgi olema harilikul männil vähemalt 3000 taime hektaril, harilikul kuusel ning aru- ja sookasel vähemalt 1500 taime hektaril.
Kuidas külvata
Ilma maapinda ette valmistamata on vähetõenäoline, et külvatud seemnetest kasvavad tugevad ja elujõulised puud.
Seemnest külvatud vajavad suuremat hoolt kui istutatud taimed. Kui külve ei hoolda, võib juhtuda, et taimed jäävad konkureerivatele rohttaimedele alla ning hukkuvad.
Kõige enam tehakse Eestis männikülve väheviljakatel pinnastel, kus rohttaimede kasv on väiksem.
Metsaseaduse järgi peab hariliku männi algtihedus olema vähemalt 3500 külvikohta hektaril ning aru- ja sookase puhul vähemalt 2500 külvikohta hektaril.
Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine tähendab seda, et lisaks looduslikult kasvama hakanuile istutatakse taimi juurde või tehakse lisakülv. Seemnete idanemis- ja kasvutingimuste parandamiseks valmistatakse maapinda ette.
Loodusliku uuenemise tekkeks soodsad olud on viljakatel kasvukohtadel. Enamasti uuenevad sellised alad lehtpuudega, näiteks kase ja haavaga.
Maapinda on vaja ette valmistada selleks, et tärkaval metsataimel oleks vähem konkurente, samuti hilisemate hooldustööde lihtsustamiseks – vagudesse või lappidele istutatud või külvatud taimi on hiljem hõlbus rohu seest üles leida ja hooldada.
Maapinna ettevalmistamise viis sõltub eelkõige kasvukohast ning sellest, kas töid tehakse värskel raiesmikul või varem raiutud langil. Viljakamatel kasvukohtadel tehakse ettevalmistust tavaliselt lappidel – mida viljakam kasvukoht, seda suurematel. Parasniisketel või kuivadel muldadel kobestatakse ülemine mullakiht ribadena. Liigniisketel muldadel või looaladel tehakse vaod ning taimed istutatakse vao harjale.
Alusta varakult
Üldjuhul tuleks taimed tellida juba raiet planeerides, et need kevadisel istutusajal võtta oleks. Seemneid hankida on lihtsam ning neid on võimalik soetada ka enne tööde algust.
Taimi saab osta RMK taimlatest või eraettevõtjatelt. Näiteks Juhani puukoolist või mõnelt kohalikult taimekasvatajalt.
Kui teil ei ole plaanis küsida istutustööde toetust, võite kasutada ka isekasvatatud taimi või varuda need oma kinnistult kas mõne kraavi äärest või liinide alt.
Selleks, et nii raietööd kui ka metsa uuendamine sujuks hõlpsalt ning et leida keegi, kelle käest nõu küsida, soovitan pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Seal töötavad konsulendid tulevad koos teiega metsa ja aitavad välja valida just teie metsale parimad majandamise võtted.
Ühistu aitab
• Keskühistu Eramets ja maakondlikud metsaühistud korraldavad kevadel ühise kuuseistikute hanke. Leedu päritolu kuusetaimi saab tellida kohalike metsaühistute kaudu.
• Kuusetaimed kõrgusega 25-50 cm on pakitud plast-kottidesse 200-250 kaupa ja seotud puntidesse 25 kaupa.
• Taimi vahendavate ühistute kontaktandmed leiate kodulehelt www.eramets.ee.