Metsa uuendamine algab mõttetööst

POSTIMEES (erileht), Kristel Arukask / Eesti Erametsaliidu projektijuht: Metsauuendustöid kavandades tiirleb metsaomanikul peas palju küsimusi alates sellest, mida istutada ja kust istikuid saada. Aga võib-olla hoopis külvata?

Enne metsa uuendamisega alustamist võiks metsaomanik uurida, mis on kirjas metsama­jandamiskavas. Tihtipeale on seal iga kasvukoha kohta soo­vitus, kas sinna tasub istutada, külvata või jätta raielank loo­duslikult uuenema.

Millal istutada? Mida istu­tada? Kui palju istutada? Või siis hoopis külvata? Kas üldse peab metsa uuendama? Kust kohast saada taimi või seem­neid? Need on vaid vähesed küsimustest, mis võivad met­saomanikul enne metsauuendustööde alustamist peas tii­relda.

Kasvukoht loeb

Taimede puhul on valida poti-ja paljasjuursete taimede va­hel. Esimeste eeliseks on liht­sam ning vähem töömahukas istutamine. Kuid tuleb arves­tada nende kõrgema hinnaga ning sellega, et maapind tuleb kindlasti ette valmistada. Sa­muti ei sobi potitaimi istutada viljakale kasvukohale.

Paljasjuursed taimed on potitaimedest odavamad, neid saab istutada viljakale kasvu­kohale ning alati ei vaja nad ka maapinna ettevalmistust. Mii­nuseks on see, et nende istuta­mine on töömahukas.

Taimi istutades tuleb jälgi­da, et juured läbi ei kuivaks. Istutamata taimi ei tohi kindlas­ti jätta päikese kätte. Neid tu­leks aeg-ajalt kasta või paigu­tada nad mõnda niiskemasse kohta, kus nad ära ei kuivaks.

Levinuimad istutatavad puuliigid on kuusk, kask, mänd ja sanglepp. Puuliik tuleks va­lida kasvukoha järgi. Näiteks pole viljakale pinnasele mõ­tet istutada mändi. Tulevikus ei kõrgu seal ilus palgimännik, vaid suure tõenäosusega kasva­vad hoopis okslikud ja kidurad puud. Arvestada tuleb ka sel­lega, kui palju puid peab ühe­le hektarile istutama, et lank uueneks.

Istutuskohtade algtihedus peab metsaseaduse järgi ole­ma harilikul männil vähemalt 3000 taime hektaril, harilikul kuusel ning aru- ja sookasel vä­hemalt 1500 taime hektaril.

Kuidas külvata

Ilma maapinda ette valmista­mata on vähetõenäoline, et kül­vatud seemnetest kasvavad tu­gevad ja elujõulised puud.

Seemnest külvatud vajavad suuremat hoolt kui istutatud taimed. Kui külve ei hoolda, võib juhtuda, et taimed jäävad konkureerivatele rohttaimede­le alla ning hukkuvad.

Kõige enam tehakse Eestis männikülve väheviljakatel pin­nastel, kus rohttaimede kasv on väiksem.

Metsaseaduse järgi peab ha­riliku männi algtihedus olema vähemalt 3500 külvikohta hek­taril ning aru- ja sookase pu­hul vähemalt 2500 külvikoh­ta hektaril.

Metsa looduslikule uuene­misele kaasaaitamine tähendab seda, et lisaks looduslikult kas­vama hakanuile istutatakse tai­mi juurde või tehakse lisakülv. Seemnete idanemis- ja kasvutingimuste parandamiseks val­mistatakse maapinda ette.

Loodusliku uuenemise tek­keks soodsad olud on viljakatel kasvukohtadel. Enamasti uue­nevad sellised alad lehtpuude­ga, näiteks kase ja haavaga.

Maapinda on vaja ette val­mistada selleks, et tärkaval metsataimel oleks vähem kon­kurente, samuti hilisemate hooldustööde lihtsustamiseks – vagudesse või lappidele istu­tatud või külvatud taimi on hil­jem hõlbus rohu seest üles leida ja hooldada.

Maapinna ettevalmistami­se viis sõltub eelkõige kasvu­kohast ning sellest, kas töid tehakse värskel raiesmikul või varem raiutud langil. Viljaka­matel kasvukohtadel tehakse ettevalmistust tavaliselt lappi­del – mida viljakam kasvukoht, seda suurematel. Parasniisketel või kuivadel muldadel kobestatakse ülemine mullakiht ri­badena. Liigniisketel muldadel või looaladel tehakse vaod ning taimed istutatakse vao harjale.

Alusta varakult

Üldjuhul tuleks taimed telli­da juba raiet planeerides, et need kevadisel istutusajal võt­ta oleks. Seemneid hankida on lihtsam ning neid on võimalik soetada ka enne tööde algust.

Taimi saab osta RMK taim­latest või eraettevõtjatelt. Näi­teks Juhani puukoolist või mõ­nelt kohalikult taimekasvatajalt.

Kui teil ei ole plaanis küsi­da istutustööde toetust, võite kasutada ka isekasvatatud tai­mi või varuda need oma kin­nistult kas mõne kraavi äärest või liinide alt.

Selleks, et nii raietööd kui ka metsa uuendamine sujuks hõlpsalt ning et leida keegi, kel­le käest nõu küsida, soovitan pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Seal töötavad konsulendid tulevad koos teiega met­sa ja aitavad välja valida just teie metsale parimad majanda­mise võtted.

Ühistu aitab

• Keskühistu Eramets ja maa­kondlikud metsaühistud kor­raldavad kevadel ühise kuu­seistikute hanke. Leedu pä­ritolu kuusetaimi saab tellida kohalike metsaühistute kau­du.

• Kuusetaimed kõrgusega 25-50 cm on pakitud plast-kottidesse 200-250 kaupa ja seotud puntidesse 25 kau­pa.

• Taimi vahendavate ühistute kontaktandmed leiate kodu­lehelt www.eramets.ee.
 

0Shares