Metsainventuur: raiemaht on viimastel aastatel langenud

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 25,6 protsendini. Raiemaht vähenes 2019. aastal 11,2 miljoni tihumeetrini ning eksperthinnang 2020. aasta mahu kohta on 10,6 miljonit tihumeetrit.

Keskkonnaagentuuri täna avaldatud värskete statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 61 protsendi.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnas, et Eesti kuulub ka äsja avaldatud Euroopa riikide võrdlevas statistikas metsarikaste põhjamaade hulka. „Eesti on suutnud oma koha metsarikaste riikide tabeli eesotsas säilitada ning rangelt kaitstava metsa osakaalu poolest oleme 35 Euroopa riigi seas lausa kolmandal positsioonil peale Liechtensteini ja Itaaliat,“ märkis Ala viidates selle aasta alguses avaldatud viimasele Euroopa metsade raportile.

Võrreldes aasta varasemaga, on SMI kohaselt kasvanud kaitsealuste metsade pindala, mis moodustab viimastel andmetel 25,6 protsenti. Sealjuures rangelt kaitstava metsa osakaal on 14,2 protsenti, mis oli kümme aastat tagasi veel 9,6 protsendi juures.

Eesti metsast 39 protsenti moodustavad okaspuu- ning 42 protsenti lehtpuumetsad. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on puuliikide osakaalud meie metsades muutunud viimastel aastatel vähe, mõnevõrra on vähenenud männi ja suurenenud kase osakaal. „Selgitus võib siin osalt peituda selles, et kuigi erametsades kasutatakse viimastel aastatel metsade uuendamisel okaspuid järjest rohkem, eelistavad paljud metsaomanikud siiski jätta metsa looduslikule uuenemisele, kus on eelis juba lehtpuudel, mis on kiirema kasvuga,“ lisas Denks.

„Raiemaht langes inventuuri kohaselt 2019. aastal 11,2 miljoni tihumeetri juurde ning eksperthinnang* 2020. aasta kohta näitab raiemahu veelgi suuremat langust,“ märkis Taivo Denks. 2019. aasta raiemaht oli samas suurusjärgus, mida andis ka eelmise kevade eksperdihinnang. 2020. aasta eksperdihinnangu kohaselt on raiemaht langenud 10,6 miljoni tihumeetrini, maht SMI alusel selgub käimasoleva metsainventuuri tulemusel.

Metsa tagavara juurdekasv oli eelmisel aastal kokku 16,1 miljonit tihumeetrit. „Metsa tagavara on stabiliseerunud viimasel viiel aastal ning on jäänud 470-480 miljoni tihumeetri tasemele,“ tähendas agentuuri metsaosakonna juhataja.

Statistilise metsainventuuri aluseks on mõõtmisandmed, mis saadakse üle-eestiliselt ühtlaselt kaetud proovitükkide võrgustikult, mille välitöid viiakse läbi maist novembrini. Igal tükil on kindlad koordinaadid, kuhu välitöömeeskond mõõtma suundub. Inventuuri alusel pannakse kokku metsastatistika. Kuna andmestik hõlmab kõiki maakategooriaid, kasutatakse seda ka LULUCF (Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) sektori aruandluses, mis on üks osa rahvusvahelisest kasvuhoonegaaside raportist.

*Eksperdihinnang koostatakse RMK tegeliku raie ja erametsas raiedokumentide (metsateatised) ning kaugseire andmete alusel. See tähendab, et võrreldakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipiltidega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.

Tutvuge ka viimase Keskkonnaagentuuri metsaraamatuga.

0Shares