Metsainvestor Peeter – hea meel eduka tehingu üle

05.07.2022

Kui mul 2020. aasta kevadel õnnestus osta metsamaad, jäi kripeldama, et maksin metsamaa eest ilmselgelt palju. Nüüd tänan taevast, et mul jätkus siiski julgust see ostuotsus vastu võtta.

Väike meeldetuletus. Olin unistanud pikalt oma metsast ja kui avanes võimalus osta vanematekodu lähedale müüki pandud metsamaa, kasutasin seda pärast pikka kaalumist. Põhjuseid oli kaks – parajasti oli käes esimene koroonakevad, kus tundus, et kogu maailm läheb uperkuuti ja seetõttu avanes müügiaken, sest turul oli kerge paanika. Seetõttu pidasin ka toonast müügihinda – 2000 eurot hektari eest, kõrgeks. 

1,52 ha suurune kinnistu koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel kasvas jänesekapsa-mustika kasvukohal 20aastane hooldusraiet vajav kaasik ja teine, 0,79 ha suurune eraldis oli läbiraiutud – sellele eraldisele istutasin möödunud kevadel kuusetaimed.

Metsauuendusest rääkides. Mulle jäi tõeliselt arusaamatuks riigikontrolli hiljutine seisukoht, nagu oleks metsa uuendamise toetus keskkonnakahjulik, kuna see intensiivistab metsade raiumist. Esiteks ei kujuta ma ette ühtegi metsaomanikku, kes raiuks selleks, et saada metsa uuendamiseks toetust, ja teiseks oli see toetus minule endise omaniku läbiraiutud eraldise uuendamisel väga abiks.

Metsamaaturg on hangunud

Nüüd olen ma oma investeeringuga väga rahul. Kuigi investeeringu mõttes jätkan praegu veel kululainel, on tänu toetustele tekkinud ka väike rahavoog. Kuid kõige enam olen ma rahul teadmisega, et kui ma sooviksin praegu metsamaad osta, siis oleks see vaatamata krõbedale hinnale raske kui mitte võimatu.

Kui näiteks 2020. aasta esimese kolme kuu jooksul tehti Põlvamaal 130 tehingut metsamaaga, siis sellel aastal on tehtud ainult 14 tehingut, mis näitab, et turg on sisuliselt hangunud. Loomulikult on tõusnud ka metsamaa müügitehingute hektari mediaanhind, mis on tõusnud 6026 euroni. Kuid minu kinnistu hind on kasvanud ka selle kaudu, et mullu uuendasin ühel eraldisel metsa ja tänavu kevadel tegin teisel eraldisel hooldusraiet. See kõik on tõstnud kinnistu hinda ja kui ma tahaksin investeeringust praegu väljuda, siis oleks kahe aasta tootlus muljetavaldav. 

Kuid ma ei kavatse seda teha. Selle asemel taotlesin möödunud sügisel 0,73 ha suurusele eraldisele metsaühistu kaudu hooldusraie toetust, mis on 159 €/ha ja mille toel tahtsin 20aastases kaasikus välja raiuda pihlaka, haava ja lepa. Märtsi alguses saabus taotlusele positiivne vastus ja ma ostsin oma healt partnerilt Metsaühistult harvendusraie teenuse sisse. See läks mulle maksma 245 eurot, kuid, nagu öeldud, katab osa sellest taotletud toetus.  Minu kontole peaks toetusena laekuma 116 eurot, millest siis läheb maha ka tulumaks.

Mul on kaks aastat plaanis olnud ka piirikraavi puhastus ja sealtki tuleb maha võtta mõned puud. Kogus pole suur, kuid praeguste küttepuuhindade juures tasub ka see kindlasti kütteks tegemist.

Taotlesin sügisel 0,73 ha suurusele eraldisele metsaühistu kaudu hooldusraie toetust, mille toel raiusin varakevadel 20aastases kaasikus välja pihlaka, haava ja lepa.

Noorendiku kaitseks vale otsus

Nagu öeldud, istutasin möödunud kevadel 0,79 ha suurusele eraldisele 1200 ilusat kolmeaastast kuusetaime. Paraku oli mullune suvi sedavõrd kuiv, et osa taimi läks välja. Sügisel kaalusin, kas teha taimedele Tricoga ulukitõrjet. Kuna tegemist pole just odava lõbuga, otsustasin sellest loobuda. Üheks otsuse põhjuseks oli ka asjaolu, et kuna ma usun kogukondlikku jahindusse ja olen tihedas kontaktis kohaliku jahiseltsiga, lootsin, et koostöös jahimeestega on võimalik ulukikahjud viia miinimumini. 

Looduse vastu paraku aga ei saa ja nii võtsid ulukid noortest taimedest siiski oma, mistõttu plaanin tänavu taotleda 70 €/ha suurust ulukikahjustuste ennetamise toetust. Ja kuna taimi on välja läinud, kavatsen veidi kuusetaimi ka juurde istutada.  

Enam kui 6000 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võimalused on metsa investeerida ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest
hoolt kannab.

Artikkel ilmus juunikuu Sinu Metsas. Loe ka metsainvestor Peetri eelmisi kirjutisi Sinu Metsas nr 61, 63 ja 65.