Raadio Elmar saatesarjas «Maa (e)est!» olid sel nädalal keskkonnateemadel rääkimas näitleja Sepo Seeman ja vanemteadur Mait Lang, kes keskendusid Eesti metsaga seotud küsimustele.

Eesti metsade tervise ja hetkeolukorra kohta rääkisid Eesti Maaülikooli dotsent ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi vanemteadur Mait Lang. Saates oli ka külas näitlejana leiba teeniv Sepo Seeman, et eksperimendi korras jälgis nädala jooksul Pärnu maakonnas asuvat metsa, tegi seal ringi jalutades oma tähelepanekuid ja jagas neid ka raadiokuulajatele.

«Olen metsamees. Mets on olnud minu huviobjekt alates varajasest nooruspõlvest, samuti ka hilisemas töös. Minu põhitöö on metsade kaugseire, ehk hetkeolukorra kohta info kogumine ja selle töötlemine. Mets on keeruline asi ja samas on ta igaühele hästi lähedal. Mets on vaese mehe kasukas, sinna saab alati varjule minna,» sõnas observatooriumi vanemteadur Lang.

Langi sõnul saab metsa hetkeolukorrale läheneda eri nurkade alt, sest erinevat liiki metsad kannavad erinevaid eesmärke. «Kui te näete reservaadis maha saetud puid, siis on see väga halb, sest reservaadis üldiselt midagi teha ei tohi. Kui te lähete kaitsealale ja seal tehtud midagi, mis ei täida kaitseala rajamise eesmärki, siis see on ka halb. Kui te lähete aga hoopis majandusmetsa, ehk kõnnite maa peal, mis on mõeldud metsa kasvatamiseks ja märkate virnas maha saetud puid, siis selles ei ole midagi halba,» täpsustas mees.

«Metsas peab olema variatsiooni. Seal peab olema nii elusaid kui surnuid puid. Seal peab maapinnal olema lagupuitu ja samas, nii paradoksaalne kui see ka ei ole, meie mets peaks ka hästi kasvama, et me sellest kõik kasu saaksime. Seega, me jõuame ringiga tagasi asjade algusesse, et mets on keeruline asi,» rääkis Lang.

Lang andis soovitusi ka värsketele metsaomanikele. «Juba hea on see, kui värske metsaomanik oma metsa ise üles leiab. Eestis on väga palju inimesi, kes üldse ei teagi, kus nende maa või mets asub. Kui olete oma metsa üles leidnud, käige seal ringi ja vaadake, mida te seal näete. Kui teil on plaan oma metsaga midagi ette võtta, siis tasub võtta ühendust mõne metsakonsulendiga, nende nimed leiate kohalikust metsaühistust või internetist. Lisaks saate abi ka Maaülikoolist, täpsemalt siis metsandus– ja maaehitusinstituudist. Kui tegemist on majandusmetsaga, siis loogiline on pidada ka metsakorralduskava, ka neid kava tegijaid on palju. Kuid alustada võiks tõesti mõne metsakonsulendiga,» soovitas metsateadlane.