Metsameetme uuenenud tingimused seavad esikohale elurikkuse suurendamise metsas

20.03.2024

Detsembris said erametsaomanikud taotleda KIKist metsameetme toetust ehk perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetust. Seekordne voor oli oluline eelkõige seetõttu, et alanud uus Euroopa Liidu programmperiood tõi kaasa ka uuenenud nõuded ning seda eelkõige elurikkuse säilitamise osas.

Metsameetmest toetatakse hooldusraiet noores puistus, erinevate kahjustuste ennetamist metsas ja loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist.

Metsameetme toetus on loodud selleks, et aidata metsaomanikel teha tulevikumetsade kasvatamisel olulisi, kuid kulukaid tegevusi, mis on pikas plaanis kasulikud kogu ühiskonnale. Õigeaegne hooldamine aitab luua noortele puudele paremad kasvutingimused ning ühtlasi toodab hästi hooldatud majandusmets tulevikus kvaliteetsemat puitu, mida saab väärindada pikaajaliselt süsinikku siduvateks kestvustoodeteks.

Metsaomanike huvi toetuse vastu püsib kõrge

Kokku esitati KIKile 334 taotlust kogusummas 3,33 miljonit eurot. See tähendab, et metsameetme abil planeeritakse erinevaid hooldustegevusi ca 9700 hektaril erametsamaal.

Lõppenud vooru eelarve on 1,4 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit eurot on mõeldud hooldusraieks, 160 000 eurot kahjustatud metsa uuendamiseks ja 40 000 eurot metsakahjustuste ennetamiseks.

Hooldusraie tegemiseks taotleti KIKist toetust kokku 2,89 miljoni euro eest ehk pea kaks korda rohkem, kui eelarves selleks ettenähtud vahendeid on. Enne lõplike otsuste tegemist tuleb KIKil seega taotlusi paremusjärjestuse alusel hindama hakata – esimeses järjekorras saavad toetust kuni 10-aastased puistud, seejärel 11-20-aastased puistud ning viimases järjekorras 21-30-aastased puistud.

Metsakahjustuste ennetamiseks esitati taotlusi 108 000 euro eest ja kahjustatud metsa uuendamiseks 332 000 euro eest (eelarved vastavalt 40 000 eurot ja 160 000 eurot). Metsakahjustuste ennetamisega seotud töid planeeritakse teha 684 hektaril metsamaal ning kahjustatud metsa soovitakse toetuse abil uuendada 455 hektaril metsamaal. Kuna ka nende tegevuste osas taotleti toetust rohkem, kui selleks on eelarves vahendeid, siis hinnatakse ka neid taotlusi lõplike otsuste tegemiseks paremusjärjestuse alusel.

Uuenenud reeglid loovad ka uusi võimalusi

Jätkuvalt on taotlejate seas populaarseim metsakahjustuste ennetamise võte repellendi kasutamine. Taimede ulukite eest kaitsmiseks taotleti toetust repellendi soetamiseks ja kasutamiseks 560 ha metsamaal kokku 83 000 euro eest.

Samuti küsitakse aktiivselt toetust raie järgselt kändudele peale kantava juurepessu tõrjevahendi kasutamiseks (62 hektaril).

Ainult 14 hektaril taotleti ladvakaitse soetamist ja kasutamist. Siinkohal tahaksin metsaomanikke julgustada, sest siin on taotlemine läinud mugavamaks ning enam ei ole vaja taotlemisel esitada eraldi kuludokumente. Uue perioodi muutunud tingimuste järgi käib ladva- ja tüvekaitsmete toetuse taotlemine hektaripõhise määra alusel.

Küll aga tahaksin eraldi ära märkida, et uuel perioodil on metsakahjustuste ennetamiseks lisandud ka toetus aia soetamiseks ja paigaldamiseks. Seekordses voorus ükski taotleja seda uut võimalust veel ei kasutanud. Kes aga soovib tänavu sügisel toimuvas voorus tulla aia rajamiseks toetust taotlema, sel tasub täpsemalt tutvuda toetuse tingimustega ning töid aegsasti planeerida.

Varasemast suurem tähtsus metsa elurikkusel

Suurimad muudatused võrreldes varasemate tingimustega puudutavadki just elurikkuse säilitamist metsas ning neid uusi nõudeid tuleb tööde tegemisel kindlasti meeles pidada.

Toetuse saamiseks peab hooldusraie käigus kujundama metsa kasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud. Samuti peab hooldusraie säilitatama metsamaal need säilikpuud, mis on sinna lageraie järgselt jäetud. Metsast ei peaks ära koristama ka kogu lamapuitu, kuna erinevas seisundis surnud puit, sh püstised surnud puud, pakuvad elupaiku mitmetele metsa ökosüsteemis olulistele liikidele.

Suurimaks abiks just väikemetsaomanikele

Metsameetme toetust saavad taotleda nii füüsilisest isikust metsaomanikud, mikoettevõtjad (sh FIE-d) kui metsaühistud, kuid ka siin on tingimustes mõningaid uuendusi.

Uuel perioodil peavad kõik ettevõtjast taotlejad (ja metsaühistu taotluses ettevõtjast erametsavaldajad) olema mikroettevõtjad. Mikroettevõtjaks loetakse ettevõtja, kes annab tööd vähem kui kümnele inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa kahte miljonit eurot.

Kindlasti tasub ka siin tähele panna, et Euroopa Liidu õigusruumis loetakse üheks ettevõtjaks ka omavahel seotud ettevõtted. Kõige lihtsama näite kohaselt on omavahel seotud ettevõtted kõik tütar- ja emaettevõtted. Samuti on ettevõtted seotud, kui üks ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. Mikroettevõtja hindamisel võetakse proportsioonis arvesse ka partnereid.

Kui toetuste menetluse käigus tekib KIKil kahtlusi erametsavaldaja vastavuses mikroettevõtja nõuetele, siis võetakse taotlejaga kindlasti ühendust ja palutakse vajadusel täiendavat infot, et tõendada vastavust kehtivatele nõuetele.

Järgmine voor avaneb sügisel

KIK teeb kõigi 2023. a metsameetme taotlusvoorus esitatud taotluste kohta otsused hiljemalt 21.05.2024. Toetus makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.

Järgmine võimalus metsameetmest toetuse taotlemiseks on juba selle aasta sügisel – planeerime taotlusvooru avada septembris (eeldatav vooru toimumisaeg on 16.09-07.10).

Toetuse tingimustega saab täpsemalt tutvuda Erametsaportaalis www.eramets.ee/metsameede.

Metsameetmest toetatakse:

• Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus
• Metsakahjustuste ennetamist
  • männikärsaka või juurepessu tõrjevahendi, sh vahatatud taime soetamist ja kasutamist
  • repellendi soetamist ja kasutamist
  • tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist
  • aia ostmist ja paigaldamist
• Loodusõnnetuses või tulekahjus kahjustada saanud metsa uuendamist
  • kahjustuse kõrvaldamist
  • metsakultuuri rajamist
  • maapinna mineraliseerimist looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks või metsakultuuri rajamiseks
  • metsauuenduse hooldamist

Piia Kiivramees, KIKi metsaosakonna toetuste üksuse juht

Artikkel ilmus 20. märtsil 2024 õppelehes Sinu mets nr 71.

Tunnuspildil hooldatud kuuse kultuur (foto autor: KIKi töötaja Andres Orula).