Metsamure saadab eestlast läbi aja

06.12.2018

Vana karikatuur on Päevalehe lisast Kratt. Tänapäevane on fragment Hillar Metsa karikatuurist Eesti Päevalehes. (Eesti Erametsaliit)

Mets võib olla inimese pingete maandaja, aga võib olla ka põhjus, mis Eesti ühiskonnas pingeid tekitab. Appihüüded Eesti metsade väidetava laastamise pärast ulatuvad metsandusloolase Toivo Meikari järgi kaugele ajalukku, saab lugeda erametsaliidu kodulehelt.

18. sajandi lõpul kurdeti üldiselt puidupuudust, tollest ajast on masendavaid metsakirjeldusi. Üks pakutud lahendeid oli metsahoid – raiuda vähem ja kasutada puitu ratsionaalsemalt. Lahendus oli hoopis metsa sihiteadlikus majandamises.

18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse teema oli viinaköögid ja nende puidutarve. Sama oli ka nt Põltsamaa ümbruse klaasikodadega – klaasikoda pandi metsa püsti, raiuti kõik ümberkaudu paljaks ning siis viidi klaasikoda järgmisse kohta. Puidu vedu oli kulukas ja raske. Sel ajal polnud veel valdavalt regulaarset metsamajandust.

Tsaariajal oli metsa hävitamise jutte kogu aeg, kuni kusagil 1860. aasta paiku mindi metsades laiemalt üle metsakorraldusele ja lageraiemajandusele koos järgneva metsauuenduse ja kõige muuga – polnud enam väga vaja õiendada.

Uuesti tuli küsimus üles pärast tööstusrevolutsiooni, kui tekkisid suured tööstusettevõtted, näiteks Waldhofi vabrik või Lutheri vabrik, mis vajasid suurel hulgal toormaterjali.
Eesti vabariigi ja nõukogude ajal levis trafaretne arusaam, et baltisaksa mõisnikud olid kohutavad metsa hävitajad ja valikraietega laastajad. Tegelik olukord nii hull ei olnud, just mõisnikud hakkasid rakendama sihiteadliku metsamajandamise võtteid.

Avalikult protestiti laialt 1920. aastatel, kui poleemika polnud väiksem kui praegu, aga siis oli põhiliselt põhjuseks metsade raie seoses asundustalude rajamisega või oli keegi poliitik või poliitiku sõber saanud erisoodustustega raielangi. Toimusid poliitilised nägelused või protesteeriti metsade hävitamise vastu. Kõik see kajastus ajalehtedes.

Viimastel aastatel toimunu peaks olema lugejal endal silme ees. Küsimus on, kas pinge, mis õhus, on murest metsa pärast või on olemas ühiskonnas pinge(d), mida väljendatakse murena metsa pärast. Mõlemal juhul saab nentida, et metsa roll eestlaste elus on suur.

Loe selleteemalisi väljavõtteid sajandi jooksul ilmunud ajalehtedest erametsaliidu lehelt.