Metsanduse arengukavast tõusis tüli juba enne selle koostamise algust
27.02.2019
Järgmisel nädalal hakkavad huvirühmad, ametnikud ja teadlased koostama metsanduse arengukava 2030. Protsess, millest oodatakse üldrahvalikku kokkulepet, on pikk ja pakub kõigile võimaluse kaasa rääkida, aga juba on paisumas esimene tüli, sest üks kodanikeühendus tunneb, et nende võimalused otsustamise juures olla jäävad liialt ahtaks, kirjutab ERR.
Tuleva aasta maikuus peaks riigikogu ette jõudma niisugune metsanduse arengukava, mille koostamises on osalenud kõik, keda Eesti metsa tulevik vähegi puudutab ehk teisiti öeldes, tulevikuvaade, mis olekski meie ühiskondlik kokkulepe. Selle tarbeks koostas Tallinna Ülikooli sotsioloog Peeter Vihma kolmeastmelise kaasamismudeli.
“Sellist mudelit ei ole küll kuskil kasutatud. Ma arvan, et see on täitsa ainulaadne ja võtabki kokku erinevate kaasamisviisid või aruteluviiside paremad küljed. Ma arvan, et see on midagi, millest saab õnnestumise korral ka tulevikus midagi õppida,” rääkis Vihma ERR-ile.
Mudeli kõige esimeseks astmeks on metsakogu. Kõik soovijad, nii-öelda inimesed tänavalt võivad sinna juba praegu kuni 13. märtsini kandideerida. Siis läheb nimekiri lukku ja välja loositakse viiskümmend metsakogulast. Nemad kohtuvad kahel nädalavahetusel märtsi lõpus ja aprilli alguses, ning pakuvad metsandust vaevavatele probleemidele lahendusi. Ideaalis peaks metsakogu jõudma ühiste ettepanekuteni.
“Selle eesmärgiga on tegelikult ka igal koosolekul, kus vähegi inimesed arutavad, ka arutelujuhid – neutraalsed osapooled, kes aitavad hoida seda protsessi konstruktiivsena, et seal ei läheks kired liiga kõrgele ja nii edasi,” ütles Vihma.
Metsakogulased valivad endi seast kaks esindajat, kes võtavad ettepanekud kaasa ja lähevad maikuus nii-öelda teisele astmele ehk huvirühmade aruteludele. Seal ootab neid paarkümmend ühendust alates Eesti Mööblitootjate Liidust ja lõpetades Kotkaklubiga ning ühiselt hakatakse mõtlema ettepanekuid juba arengukava teksti tarvis. Need ettepanekud saavad koos teadlaste tööga aluseks, et koostada erinevad Eesti metsanduse arengustsenaariumid.
Huvirühmade arutelu kutsub kokku keskkonnaministeerium. Aga paralleelselt saavad riigiametid, seitse teadlast ja üksteist ühingut ettepaneku osaleda protsessi otsustavas kogus ehk arengukava juhtkogus. Nemad valivad juba selle aasta sügisel, missuguse stsenaariumi järgi metsanduse arengukava lõpuks kokku kirjutatakse.
EMA tunneb end ebaõiglaselt kõrvalejäetuna
Aga kaasamise mudelisse on peidus üks tüliõun. Ehk kes otsustab, missugune organisatsioon kutsutakse huvirühmade aruteludele ning missugune juhtkogusse?
“Eks me siin koos arutasime seda Peeter Vihmaga, et kes võiks selle juhtkogu kaudu ja kes võiks lihtsalt huvirühmade arutelu kaudu olla esindatud. Ja lähtusime sellest, kes ikkagi on need metsanduse põhilised huvirühmad. Ja samuti vaatasime, et oleks esindatud kõik neli erinevat valdkonda – sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja kultuuriline külg,” rääkis keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.
Nii sai ka mittetulundusühing Eesti Metsa Abiks hiljuti kirja, kus neid kutsuti just nimelt huvirühmade arutelule. Aga ühingu eestkõneleja Linda Mari Väli usub, et nad on nii-öelda suurtest otsustest ebaõiglaselt kõrvale jäetud.
