Metsaomanik: nagu mingid röövlid oleks üle käinud

 MAALEHT (Metsaleht), Viio Aitsam: Põllumehest metsa­omanik on nõutu – suur osa kevadel raiutud metsamaterjalist on siiani langil laiali, kuid ülestöötaja on talle ütelnud, et töö lõpetati.

Harjumaa Kõue valla metsa­omanik Aare Viira tellis keva­del raietöö firmalt, kes tegutses metsas aprillikuus. Mäletatavas­ti oli aprillis veel külm ja masi­nad said muidu väga pehme pin­nasega langil liikuda. Lanke oli kaks, pindala kokku 6 hektarit.

Raie peapõhjuseks olid va­nad haavad, mis kippusid kõike muud lämmatama. Metsakorraldaja, kes koostas metsaosa­le uue metsamajandamiskava, hindas, et üle 50% haabadest on nakatunud mädanikuga ja soo­vitas kiiret raiet. Metsamaterjali väljatulekuks kahel langil kokku hindas ta 1600 tihumeetrit.

Eesrindlik töökorraldus

Aare Viira jutustas, et kevadine algus oli eesrindlik. “Töö algas firmal, kellele raieõiguse müü­sin, ilusa hooga: harvester lõi­kas, materjal veeti kohe kok­ku ja välja ning juba väljave­daja pealt pandi ka auto peale.

Ma imestasin seda vaadates, kui korralikult ja logistilises mõttes ladusalt ikka tänapäe­val see töö käib. Mina hoidsin platsid lumest puhtad, et kõik laabuks.”

Maa pehme, materjal metsas

Paraku takerdused siiski tulid, kui harvester oma töö lõpetas. Viira rääkis, et esialgu ei tahtnud ta teiste meeste töösse sekkuda, kuid lõpuks tegi nähtu teda lii­gagi murelikuks. “Millegipärast koos harvesteriga lõpetas töö ka väljavedaja, kuigi vedada oli veel küll. Käisin rääkimas, et minu arust peaks kiirustama, sest maa võib kohe pehmeks muu­tuda. Nemad ütlesid, et nad oo­tavad ära, kui saemehed, kellele pärast harvesterit jäi teatud osa raietööst, ka lõpetavad…”

Siis viidi väljavedaja aga lan­gilt hoopis minema. “Saemehed veidi tegutsesid veel, kuid lõpuks kadusid ka nemad. Töö tähtajaks oli 1. mai. Tegelikult läks nii, et väljaveoga venitati ning siis oligi vesi tagaja osa materjalist jäi lan­gile,” jutustas Viira.

Pärast jaanipäeva hakkas Vii­ra firmalt uurima, millal töö lõ­petatakse. “Maa pehme, ei saa, räägiti mulle, masinad ohus ja metsapind ka.”

Augustis avastas Aare Viira, et väljavedaja liigub jälle tema metsas. Kuna oli kiire viljakoristusaeg, tegutses ta ise põllul ja ei käinud järjest metsatööd vaa­tamas. “Oleks ma ette teadnud, et läheb nii, nagu läks, oleksin muidugi juba enne raiet metsa-ühistuga kaupa teinud, et teh­taks järelevalvet. Aga ma ei osa­nud midagi sellist karta.”

Nüüd hiljuti tahtis Aare Viira, kel kombeks sügiseti tammetõ­rusid korjata, et neid oma met­samaale maha panna, ülestöö­tatud raiesmikule minna, et ka sinna tammesid külvata. “Avas­tasin, et kurat, ei pääse üldse li­gigi! Suvega on ju raiesmiku­le kõrge võsa peale kasvanud ja kaugemalt ei paista tegelikkus välja. Aga siin on täielik laga, siit oleks nagu röövlid üle käinud!”

Murra või jalad

Viira hinnangul vedeleb võsas vähemalt “rammus kolmandik” langi väljatulekust. Sealt leiab kõike palgist küttepuiduni.

“Mõte oli teha siin kuivendust, puhastada vana kraav ära, aga selle kraavi peale ei pääse ükski masin, sest see on maha­jäetud materjalist umbes,” kirjel­das Viira hetkeseisu. “Teine asi, et metsaühistuga kokkuleppel pidime siin tegema maapinna et­tevalmistust, et järgmisel keva­del uus mets peale istutada – ka seda tööd ei ole lihtsalt võimalik teha,” nentis metsaomanik.

Probleem on selles, et Vii­ra sõnul loeb metsa ülestöötaja oma töö lõpetatuks. “Eks nüüd käidi masinaga siin peal vist sel­leks, et ma vait jääks. Soovin, et lank korda tehtaks.”

 KOMMENTAAR

KALLE PÕLD, Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse esimees:

Tekkinud olukorras loodab metsaomanik metsaühis­tu abile. Saame pakkuda konsulendi abi, kes hindab raietööde vastavust metsa majandamise eeskirjadele ja metsaomanikule tekita­tud kahju suurust.

Paraku näitab juhtunu, mis riskid õhus on, kui met­saomanik sõlmib ülestöötajaga otselepingu.

Metsafirma: kiire väljavedu oleks lõhkunud pinnase

Metsafirma selgitab, et arusaamatuse põhjus on keerukate tingimus­tega lank, ja inimlik eksitus-traktorist ei leidnud võsast kogu materjali üles.

Metsaomanik sõlmis meiega le­pingu märtsi keskel. Võtsime tema metsa raiesse, kuna ilma­olud olid veel talvised. Lükkasi­me planeeritud raied edasi, sest tegu on metsaga, kus väga peh­me pinnas. Töö oli üldse kee­rukas – sügav lumi ja alusmets väga tiheda võsaga.

Kuna metsaomanikul oli soov, et raie toimuks kiiresti, alustas võsabrigaad puude üm­bert võsa eemaldamisega, et harvester saaks töötada. Tava­liselt selliseid võsarohkeid hõ­redaid metsi raiume ainult sae-meestega, kuid pindala oli suur ja kohe ka suur sula saabumas -tuli harvester appi võtta.

Kui harvester lõpetas, jäi veel raiuda palju võsa ja neid puid, mis harvesteripea jaoks liiga suured. Saemehed seega jätka­sid. Arvestasime, et harvesteri hunnikusse pandud hakkematerjali ja saemeeste lõigatud ma­terjali väljavedu toimub koos pä­rast raietöö lõpetamist. Teavita­sime sellest ka metsaomanikku.

Paraku lõpetasid saemehed raie ajal, mil metsa pinnas oli üles sulanud ja väljavedu ei ol­nud enam võimalik. Omanikule pakuti, et võiksime raiet hiljem jätkata, kuna võsa on lihtsam eemaldada, kui lumi sulanud ja siis jääks ka olukord metsas pa­rem. Kahjuks ei olnud tema sel­lega nõus ja soovis, et jätkaksi­me raiega. Jõudsime olukorra­ni, kus pidime käima mitu kor­da vaatamas, kas pinnas lubab väljavedu teha. Üritasime kaasa­ta koostööpartnereid kergemate traktoritega, et mitte kahjustada pinnast, aga kahjuks pidasid ne­madki kogu materjali kättesaa­mist võimatuks – pea jaanipäe­vani oli osa metsast koos mater­jaliga vee all.

Metsaomanik käis ka vahe­peal koos meiega väljaveotingimustega tutvumas. Kui olek­sime siis oma suure metsatraktoriga läinud vedama, oleks ta­gajärjeks olnud rööbastest lõ­hutud mets. Pidasime otstar­bekaks teha väljavedu siis, kui pinnas seda lubab. Kahjuks sai­me pinnase poolest alles augus­ti alguses väljavedu teha. Lume­ga raiutud tihe võsa oli selleks ajaks sirgunud kõrgeks, mistõt­tu osa metsamaterjalist jäi trak­toristile kahjuks märkamatuks.

Metsaomanik teavitas meie ostujuhti metsa jäänud mater­jalist vaid kaks päeva enne aja­kirjaniku metsa kutsumist… Me pole väitnudki vastupidist, vaid loomulikult koristame metsa jäänud materjali ära.

TIIT ROKK, Holmes & Meyersi ärijuht

0Shares