Metsaomanik: nagu mingid röövlid oleks üle käinud
27.09.2013
MAALEHT (Metsaleht), Viio Aitsam: Põllumehest metsaomanik on nõutu – suur osa kevadel raiutud metsamaterjalist on siiani langil laiali, kuid ülestöötaja on talle ütelnud, et töö lõpetati.
Harjumaa Kõue valla metsaomanik Aare Viira tellis kevadel raietöö firmalt, kes tegutses metsas aprillikuus. Mäletatavasti oli aprillis veel külm ja masinad said muidu väga pehme pinnasega langil liikuda. Lanke oli kaks, pindala kokku 6 hektarit.
Raie peapõhjuseks olid vanad haavad, mis kippusid kõike muud lämmatama. Metsakorraldaja, kes koostas metsaosale uue metsamajandamiskava, hindas, et üle 50% haabadest on nakatunud mädanikuga ja soovitas kiiret raiet. Metsamaterjali väljatulekuks kahel langil kokku hindas ta 1600 tihumeetrit.
Eesrindlik töökorraldus
Aare Viira jutustas, et kevadine algus oli eesrindlik. “Töö algas firmal, kellele raieõiguse müüsin, ilusa hooga: harvester lõikas, materjal veeti kohe kokku ja välja ning juba väljavedaja pealt pandi ka auto peale.
Ma imestasin seda vaadates, kui korralikult ja logistilises mõttes ladusalt ikka tänapäeval see töö käib. Mina hoidsin platsid lumest puhtad, et kõik laabuks.”
Maa pehme, materjal metsas
Paraku takerdused siiski tulid, kui harvester oma töö lõpetas. Viira rääkis, et esialgu ei tahtnud ta teiste meeste töösse sekkuda, kuid lõpuks tegi nähtu teda liigagi murelikuks. “Millegipärast koos harvesteriga lõpetas töö ka väljavedaja, kuigi vedada oli veel küll. Käisin rääkimas, et minu arust peaks kiirustama, sest maa võib kohe pehmeks muutuda. Nemad ütlesid, et nad ootavad ära, kui saemehed, kellele pärast harvesterit jäi teatud osa raietööst, ka lõpetavad…”
Siis viidi väljavedaja aga langilt hoopis minema. “Saemehed veidi tegutsesid veel, kuid lõpuks kadusid ka nemad. Töö tähtajaks oli 1. mai. Tegelikult läks nii, et väljaveoga venitati ning siis oligi vesi tagaja osa materjalist jäi langile,” jutustas Viira.
Pärast jaanipäeva hakkas Viira firmalt uurima, millal töö lõpetatakse. “Maa pehme, ei saa, räägiti mulle, masinad ohus ja metsapind ka.”
Augustis avastas Aare Viira, et väljavedaja liigub jälle tema metsas. Kuna oli kiire viljakoristusaeg, tegutses ta ise põllul ja ei käinud järjest metsatööd vaatamas. “Oleks ma ette teadnud, et läheb nii, nagu läks, oleksin muidugi juba enne raiet metsa-ühistuga kaupa teinud, et tehtaks järelevalvet. Aga ma ei osanud midagi sellist karta.”
Nüüd hiljuti tahtis Aare Viira, kel kombeks sügiseti tammetõrusid korjata, et neid oma metsamaale maha panna, ülestöötatud raiesmikule minna, et ka sinna tammesid külvata. “Avastasin, et kurat, ei pääse üldse ligigi! Suvega on ju raiesmikule kõrge võsa peale kasvanud ja kaugemalt ei paista tegelikkus välja. Aga siin on täielik laga, siit oleks nagu röövlid üle käinud!”
Murra või jalad
Viira hinnangul vedeleb võsas vähemalt “rammus kolmandik” langi väljatulekust. Sealt leiab kõike palgist küttepuiduni.
“Mõte oli teha siin kuivendust, puhastada vana kraav ära, aga selle kraavi peale ei pääse ükski masin, sest see on mahajäetud materjalist umbes,” kirjeldas Viira hetkeseisu. “Teine asi, et metsaühistuga kokkuleppel pidime siin tegema maapinna ettevalmistust, et järgmisel kevadel uus mets peale istutada – ka seda tööd ei ole lihtsalt võimalik teha,” nentis metsaomanik.
Probleem on selles, et Viira sõnul loeb metsa ülestöötaja oma töö lõpetatuks. “Eks nüüd käidi masinaga siin peal vist selleks, et ma vait jääks. Soovin, et lank korda tehtaks.”
KOMMENTAAR
KALLE PÕLD, Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse esimees:
Tekkinud olukorras loodab metsaomanik metsaühistu abile. Saame pakkuda konsulendi abi, kes hindab raietööde vastavust metsa majandamise eeskirjadele ja metsaomanikule tekitatud kahju suurust.
Paraku näitab juhtunu, mis riskid õhus on, kui metsaomanik sõlmib ülestöötajaga otselepingu.
Metsafirma: kiire väljavedu oleks lõhkunud pinnase
Metsafirma selgitab, et arusaamatuse põhjus on keerukate tingimustega lank, ja inimlik eksitus-traktorist ei leidnud võsast kogu materjali üles.
Metsaomanik sõlmis meiega lepingu märtsi keskel. Võtsime tema metsa raiesse, kuna ilmaolud olid veel talvised. Lükkasime planeeritud raied edasi, sest tegu on metsaga, kus väga pehme pinnas. Töö oli üldse keerukas – sügav lumi ja alusmets väga tiheda võsaga.
Kuna metsaomanikul oli soov, et raie toimuks kiiresti, alustas võsabrigaad puude ümbert võsa eemaldamisega, et harvester saaks töötada. Tavaliselt selliseid võsarohkeid hõredaid metsi raiume ainult sae-meestega, kuid pindala oli suur ja kohe ka suur sula saabumas -tuli harvester appi võtta.
Kui harvester lõpetas, jäi veel raiuda palju võsa ja neid puid, mis harvesteripea jaoks liiga suured. Saemehed seega jätkasid. Arvestasime, et harvesteri hunnikusse pandud hakkematerjali ja saemeeste lõigatud materjali väljavedu toimub koos pärast raietöö lõpetamist. Teavitasime sellest ka metsaomanikku.
Paraku lõpetasid saemehed raie ajal, mil metsa pinnas oli üles sulanud ja väljavedu ei olnud enam võimalik. Omanikule pakuti, et võiksime raiet hiljem jätkata, kuna võsa on lihtsam eemaldada, kui lumi sulanud ja siis jääks ka olukord metsas parem. Kahjuks ei olnud tema sellega nõus ja soovis, et jätkaksime raiega. Jõudsime olukorrani, kus pidime käima mitu korda vaatamas, kas pinnas lubab väljavedu teha. Üritasime kaasata koostööpartnereid kergemate traktoritega, et mitte kahjustada pinnast, aga kahjuks pidasid nemadki kogu materjali kättesaamist võimatuks – pea jaanipäevani oli osa metsast koos materjaliga vee all.
Metsaomanik käis ka vahepeal koos meiega väljaveotingimustega tutvumas. Kui oleksime siis oma suure metsatraktoriga läinud vedama, oleks tagajärjeks olnud rööbastest lõhutud mets. Pidasime otstarbekaks teha väljavedu siis, kui pinnas seda lubab. Kahjuks saime pinnase poolest alles augusti alguses väljavedu teha. Lumega raiutud tihe võsa oli selleks ajaks sirgunud kõrgeks, mistõttu osa metsamaterjalist jäi traktoristile kahjuks märkamatuks.
Metsaomanik teavitas meie ostujuhti metsa jäänud materjalist vaid kaks päeva enne ajakirjaniku metsa kutsumist… Me pole väitnudki vastupidist, vaid loomulikult koristame metsa jäänud materjali ära.
TIIT ROKK, Holmes & Meyersi ärijuht