Metsaomanikul tuleb metsakahjustus likvideerida

26.03.2013

EESTI PÄEVALEHT, (erileht), Kristiina Viiron: Praegu kehtiv metsaseadus üldiselt ei kohusta inimest oma metsa majandama. Teatud puhkudel võib see kohustus aga tekkida, näiteks siis, kui torm või üleujutus teeb metsale liiga.

„Ega metsaseaduses eriti metsa-omanikku majandama kohustavaid punkte ole,” tõdeb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Rohkem reglementeerib seadus metsa majandamisega seotud tegevusi: kuidas ja millal raiuda, kuidas ja millega metsa uuendada jms.

Paar kohustavat punkti siiski on: metsaseaduse § 41ütleb, et metsaomanikul tuleb esitada metsateatis metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. Metsakahjustuse puhul võib”kaasneda ka kohustus võtta tarvitusele abinõud, et kahjustus likvideerida.

Teatis esitatakse keskkonnaametile, kes teeb kahjustunud metsale ekspertiisi, milles kirjeldatakse metsa üldist seisundit ja antakse ka metsakaitselised abinõud kahjustuse likvideerimiseks.

Selleks võib keskkonnaameti metsanduse peaspetsialisti Marko Sahtli sõnul olla soovitus metsa raiuda, töödelda vastavate preparaatidega kändusid ja taimi, reguleerida veetaset, soovitused metsauuenduseks ja -võteteks jm sõltuvalt kahjustuse iseloomust.

„Metsakaitseekspertiisis kirjeldatud tegevused on metsaomanikule kohustuslikud ning nende täitmata jätmisel võib keskkonnaamet teha metsaseaduse järgi metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsaomanikule ettekirjutuse,” osutab Sahtel. Metsakahjustuse all peetakse Sahtli andmetel silmas seda, kui metsaosa on metsakahjustuse tagajärjel oluliselt kahjustatud või isegi hukkunud.

«Metsakahjustused on looduslikku päritolu, mida metsaomanik ise ei saa mõjutada, näiteks erinevad putukkahjurid, seenhaigused, ulukite tekitatud kahjustused, üleujutused, tule- või tuulekahjustused jne,” selgitab Sahtel, mida metsakahjustuseks pidada. Ta märgib, et sageli on looduslikku päritolu kahjustused ka tagajärg metsaomaniku valedele metsamajanduslikele võtetele, näiteks kui hooldusraiete käigus viiakse metsa täius nii madalale, et tekivad lume-ja tuulekahjustused. Või juhul kui lageraie käigus avatakse valitsevatele tuultele langi serv/mille tagajärjel üksnes ei teki ainult tuulekahjustused, vaid kaasnevad ka putukakahjustused jne.

Metsateatis metsakahjustuse kohta tuleb esitada siis, kui puistu kasvutingimused on üleujutuse tagajärjel muutunud oluliselt: rohkem kui 25% puudel on okka- või lehekahjustused, rohkem kui 5% puudest on tuule-, uluki- või tüve-kahjustus.

Mets peetakse hukkunuks, kui tuule, seenhaiguste, putuka- või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa täius langenud alla 30%.

UUS METS KASVAMA

Hukkumise puhul võib metsaseaduse § 25 järgi kaasneda ka kohustus rakendada kahe aasta jooksul metsauuendamisvõtteid (istutus, külv, maapinna ettevalmistus, looduslikule uuendamisele kaasaaitamine), seda siis, kui hukkunud metsaosa pindala on vähemalt 0,5 hektarit. Uuendusvõtteid rakendama ei pea, kui keskkonnaameti ‘metsauuendamisekspertiisi kohaselt on hukkunud metsaosas tekkinud looduslik uuendus või kuulub metsaosa metsatüüpi, mille puhul ei ole uuendamise võtete rakendamine kohustuslik.

Sama kehtib siis, kui hukkunud metsaosa asub kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis.

Metsaseaduse § 25 punkt 8 ütleb ka, et kui metsa uuendamis-võtete rakendamine on kohustuslik, aga metsaomanik jätab selle tegemata ning hukkunud metsaosa ei ole ka looduslikult viie aasta jooksul uuenenud (ja tähtaega pole kummalgi juhul pikendatud), teeb keskkonnaamet metsaomanikule ettekirjutuse uuendamisvõtete rakendamiseks.

Kui ettekirjutus ei ole märgitud tähtajaks täidetud, rakendab keskkonnaamet sunnivahendit. Sunni-raha määramise korral on selle ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta.

Marku Lamp märgib, et üldjuhul on metsaomanikud ise huvitatud kahjustuse likvideerimisest, et mitte kannatada majanduslikku kahju. Lamp täpsustab veel, et ekspertiis võib anda metsaomanikule kahjustuse puhul võimaluse raiuda nooremat metsa, kui muidu metsaseadus võimaldab, samuti teha lageraiet suuremal pindalal, kui muidu metsaseadus ette näeb.

Tormis, aga ka tulekahjus kannatada saanud puistu puhul on kiire kahjustuse likvideerimine vajalik, et vältida sellele tavaliselt järgneda võivat üraskirüüstet.