Metsateadlane: kena kuusikut imetledes unustatakse, et see on inimese looming

ürgmets, looduskaitse, vääriselupaik

Metsateadlane ja Eesti Maaülikooli õppejõud Ivar Sibul ütles Kuku raadios Maatunnile antud intervjuus, et sageli unustatakse kaunist kuuse- või männimetsa imetledes, et see pole olnud isetekkeline, vaid selle taga on aastakümned inimese teadlikku tööd.

Ivar Sibula sõnul on maaülikoolis uuritud metsandusalaselt väga praktilisi asju ja see teadmine on läinud ka riigimetsades kiiresti kasutusse. Teadmist, mida läheb erametsandusse, võiks tema hinnangul olla rohkem, kuid ta lisas omast kogemusest, et kohtumistel metsaühistustega kuuleb ta väga pädevaid ja asjatundlikke küsimusi. Samuti peaks arvestama ja usaldama metsakonsulentide arvamust.

Sibul tõi välja asjaolu, et sageli, kui metsandusega mitte seotud inimesed räägivad kenadest kuuse- ja männimetsadest, arvatakse, et need on ise kasvanud. “Vaimustuvad nendest ja arvavad, et need on looduse looming,” sõnas ta. Ilusa kuusiku taga on mitme inimpõlve töö, kes 80 või 100 aastat tagasi selle metsa istutasid ja on seda kogu selle aja jooksul hooldanud.

“Kui inimene viia ürgmetsa, siis pilt on hoopis teine. Seal on tohutu elurikkus,” selgitas ta, et võrreldes metsaga, kus on kena jalutada, on on maha langenud ja mädaneva puiduga metsas elurikkust rohkem. Seega peab metsakasvataja leidma tasakaalupuntki, et oleks elurikkust piisavalt ja oleks marjulisele ja seenelisele ja orienteerujale sobiv.

Seetõttu on oluline, et metsas oleks ka pärast raiet elurikkust ja see ei kaoks ära, mistõttu tuleb jätta mõõdukalt nii jämedamat kui peenemat lamapuiti.

“Miks need kuivanud tüükad on püsti?” küsitakse tema sõnul. Need on tema sõnul võtmetähtsusega ökosüsteemi elemendid, millega viiakse elurikkus järgmisesse metsapõlvkonda

Kuula Maatundi SIIT.

0Shares