Metsatöö. Elutöö – vastukaja 12. märtsi EPLi arvamusloole

22.03.2021

Endine ajakirjanik Ülo Kalm kurtis 12. märtsil erametsaomanikke kritiseerivas artiklis „Mis „elutööst“ metsa müügimehed küll räägivad? Millal nad ta istutada jõudsid?“, et ta pole lugenud lugusid ega näinud vaateid metsaomanike tegevuse teisest poolest – puude istutamisest, hooldamisest ning kaitsest kahjurite eest.

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Lugupeetud endisele ajakirjanikule ei tohiks olla võõras, et meedias leiab kõlapinda ennekõike see, mis skandaalimaiguline, hoogsalt klikke ja selle kaudu reklaamitulu toob. Ei ole avaldamisvääriline artikkel, et harvendusraiega ei lõigatud ristipuid, ei mindud üle piiri naabri metsa ega tekitatud pinnasesse sügavaid roopaid.

Sama lugu on istutamise ja hooldamisega. Oleme Erametsakeskuses kogenud, et soovides teavitada tublidest metsaomanikest, ilmub lugu küll maamajanduse erilehes, aga põhilehte ega netiuudiste avalehele asja pole. Nii teavadki erametsanduse positiivsemast poolest rohkem need, kes niikuinii asja sees. See, kui palju on uut metsa istutatud või noorendikke hooldatud, tavalugejani ei jõuagi.

Aga visadus on ka üks metsameeste omadus. Proovime siis veel. Liiatigi kui lausa endine ajakirjanik märgib, et puude istutamisest ja hooldamisest ei ole saanud lugusid lugeda. Anname võimaluse.

Viie aastaga uuenduse maht kahekordistunud

Eelmisel aastal istutati erametsadesse 16,6 miljonit puud. Peamiselt kuuski (hinnanguliselt 75%), aga ka kaski, mände ja teisi puuliike. Mullune istutusmaht on ligi 100 000 taime võrra suurem kui aasta varem. Taimede üldarvu mõistes on see väike kasv. Mis aga olulisem – viimastel aastatel on erametsades järjepidevalt ilmavalgust näinud metsauuenduse uus rekord.

Viie aastaga on erametsades metsauuenduse maht kahekordistunud. Probleem ei ole enam metsaomanike huvipuuduses uut metsa istutada, vaid metsataimede kättesaadavuses. Olude sunnil oleme metsataimi importinud.
Siinkohal võib kriitilise meelega lugeja öelda, et raie lööb ka rekordeid. Jah, tõsi. Raiemahud on olnud kõrged. Metsad on küpsed ja kui neid majanduslikus mõttes kasutada soovime, siis ongi aeg raiuda.
Aga võrdleme metsaistutuse mahte sajandivahetusega, mil oli eelmine kõrge raiemahu periood. 1999. aastal oli erametsade uuendusraiete pindala ligi 19 000 hektarit. 2019. aastal ehk kaks kümnendit hiljem 20 000 hektarit. Enam-vähem sama tase. 1999. aastal istutati 678 hektarit uut metsa. Kaks aastakümmet hiljem ligemale 8 300 hekatarit. Ehk raiemaht on olnud praktiliselt sama, kuid istutuse maht kasvanud tugevalt üle kümne korra. Kas tõesti ei ole edasiminekut näha?

Asjad on paremaks läinud ka noorte metsade hooldamisega. Oligi lõpuks aeg, sest erametsades on noorte metsade pindalast okaspuu enamusega kõigest 14%, riigimetsas on sama näitaja 46,5%. Erametsades jäid üheksakümnendate lõpus ja selle aastatuhande alguses ülivajalikud valgustusraied tihtipeale tegemata. Tulemuseks läbipääsmatud võserikud, mille omatahtsi kasvamine viiski aastakümnete pärast peamiselt küttepuud pakkuvate puistuteni. Nii ongi kätte jõudnud aeg metsavõla tasumiseks.

Hoodlusraietoetust küsitakse üha enam

Täpsete numbrite edastamine on statistika lünklikkuse tõttu keeruline, aga olemasolevad andmed kinnitavad, et noortes erametsades kujundatakse võsasaega tulevikupuistuid üha enam. 1999. aastal andsid erametsaomanikud teada kavatsusest teha valgustusraiet 651 hektaril . Hilisematel aastatel on maht kasvanud. Alates 2014. aastast ei pea metsaomanik valgustusraie kohta metsateatist esitama, mistõttu ei ole omanike plaanidest enam head ülevaadet.

Küll näitavad erametsakeskuse hooldusraie toetuse andmed metsaomanike aktiivsuse märgatavat kasvu. 2019. aastal küsiti hooldusraie tegemiseks toetust üle 9 000 hektaril ja 2020. aastal rohkem kui 11 000 hektaril. Need raied hõlmavad nii valgustusraieid (üldjuhul kuni 20 aastases puistus) kui hooldusraieid natuke vanemas metsas (toetatakse hooldusraie tegemist kuni 30. aastastes metsades). Möönan, et andmed ei ole aastatetaguse seisuga küll hästi võrreldavad, aga kinnitavad metsaomanike huvi kasvu noore metsa kasvule kaasa aidata.

Kes kuiva statistikat millekski ei pea, võiks tutvuda metsaomanike lugudega. Päris inimesed päris metsas ise päriselt toimetamas. Igal aastal toimuvate parimate metsamajandajate konkursil osalejate lood leiab siit.

Jah, kõik ei ole erametsades kindlasti hästi. Paraku on jätkuvalt tegutsejaid, kes metsakasvatustöid ainult tülikaks kuluks peavad. Ometigi kinnitavad nii numbrid kui metsas avanevad pildid raiesmikele istutatud taimedest või kenasti harvendatud noorendikest, et metsa kasvatamine ei ole enam mõne entusiasti ettevõtmine, vaid selline elutöö on normiks saamas üha rohkematele metsaperemeestele.
Loodan väga, et sarnaselt metsanduskriitilise kirjutisega saab seekord sama avaldamiskoha lugu, mis metsa tulevastele põlvedele kasvatamisest räägib. Ülo Kalmu artiklis oli 628 sõna. Käesolevas 645. Maht on enam-vähem sama. Võiks ju avaldada. Võrdne värk!

***

Arvamusartikkel ilmus esmalt 21. märtsil Eesti Päevalehe arvamusveebis.