Metsaühistu selgitab, mis on metsaselektsioon

Ootsipalu hiiglased, selektsioon
Fotol Ootsipalus asuv Eesti kõrgeim kuusk.

METSAUHISTU.EE:

Iga metsaomanik, asudes metsauuendamiseks taimi tellima, tahab et neist kasvaksid parimad puud. Kvaliteetse puiduga, sirgete tüvedega, väheste okstega, haiguskindlad ja kiire kasvuga. Metsaühistu käis Maaülikoolis metsaselektsiooniga tegelevate teadlaste käest uurimas, kuidas selleni jõuda.

Praegu on Tartus asuva Maaülikooli teadlaste eesmärk seatud sellele, et tulevikus leviksid meie metsades muuhulgas selliste rekordpuude, nagu Ootsipalu hiiglaste (kuusk ja mänd) järglased. „Tulevikus saame metsa istutada meie parimate puude järglasi,“ räägib Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten. Selleks on rajatud männi, kuuse, kase ja sanglepa katsealad. Sinna jõudnud puude esivanemad on aga niinimetatud „plusspuud,“ mis valiti välja metsast. Plusspuudeks sobivad puud on teistest kõrgemad, sirge tüvega, haigustest vabad ja hästi laasunud.

Tee plusspuudest istikuteni on pikk, selgitab Tiit Maaten. „Katsekultuurid on meil siis vähemalt neljas kohas, kus samade puude järglasi on samas koguses sama metoodika järgi maha pandud. Asja mõte on selles, et varieerides ühesuguse päritoluga taimedel kasvukohtade tingimusi, saame me järeldada, kui palju mõjutab tulemust geneetika. Nii teame me ka tulevikus, et just seda genotüüpi esindavad puud tagavad teatud tingimustes parima tulemuse.

Loe edasi ja vaata fotosid Metsaühistu lehelt.

 

0Shares