Metsaühistud viivad metsandushariduse koolidesse
24.10.2019
Suur osa Eestis tegutsevatest metsaühistutest panustab agaralt, et anda koolilastele metsaga seotud teadmisi edasi. Noortele korraldatakse nii õppepäevi, istutustalguid kui ka jagatakse stipendiume, saab lugeda tänasest Maalehe Metsalehest.
Käesolevast õppeaastast on Rapla Vesiroosi kooli noortel võimalik metsas toimuvaga tutvust teha spetsiaalses metsaklassis, mis rajati kooli Põhja-Eesti Metsaühistu eestvedamisel. Klassi paigaldatud vineerist stendid tutvustavad metsa ning sealt saadavaid hüvesid, puuliike ning tarvilikke metsatarkusi.
Vesiroosi kooli direktori Jaan Reimundi sõnul on neile loodud metsateemaline väljapanek informatiivne ja kaunilt kujundatud.
“Et see asub tehnoloogiaõpetuse ruumis ja tehnoloogiaõpetuses on puit peamine kasutatav materjal, on pedagoogil seal hea tunde näitlikustada,” rääkis direktor.
Väljapanekut tutvustatakse ka algklasside õpilastele, kellel on vastav temaatika õppekavas. Lisaks saab metsaklassist saadud teoreetilisi teadmisi praktikas kinnistada kooli kõrval asuvas Vesiroosi tervisepargis, kus loodusõpetuse tunde sageli läbi viiakse.
Linnalaps on metsast võõrdunud
Valgamaa Metsaühistu juhatusse kuuluv Helju Leosk on piirkonna kooliõpilastele aastaid korraldanud kevadisi istutuspäevi, mille noored on väga hästi vastu võtnud.
“Koolid lausa ütlevad, et on konkurss, keda metsa kaasa võtta ja keda maha jätta,” naeris Leosk.
Ta meenutab, et koolidele korraldati istutuspäevi juba 50 aastat tagasi, mil ta ise alles õpilane oli, ning Valgamaal on traditsioon kevaditi lastega uut metsa rajamas käia tänini järjepidevalt säilinud.
Praegu saavad metsaühistud selliste ürituste korraldamiseks toetust sihtasutuselt Erametsakeskus, kuid enne seda kirjutas Leosk ise fondidesse projekte, et õppeürituste tarvis raha saada.
1972. aastal, mil Leosk Valgamaal tööd alustas, osalesid istutuspäevadel kõik piirkonna koolid ning töö metsas käis kahes vahetuses, et kõik soovijad osa võtta saaksid.
Praegu osaleb kolm-neli kooli. Iseäranis kiitis Leosk vene õppekeelega Valga Priimetsa kooli ja sealsete laste töökust.
Naine peab oluliseks metsaistutuse hariduslikku külge, sest tänapäeva linnalaps naljalt metsa ei satu.
“Kes näeb esimest korda konna, kes labidat,” nentis Helju Leosk. Metsaomanikud lasevad õpilasi lankidele hea meelega, sest Leosk on välja koolitanud õpetajad, kes oskavad istutuskvaliteeti hinnata ning kontrollida. Laste tehtud tööle pole etteheiteid olnud ka hiljem uuendatud lanke kontrollinud konsulentidel.
Tugi eri vanuseastmetele
Seda, et linnakoolide lapsed on metsast rohkem võõrdunud, märkis ka Vardi Metsaühistu juhatuse liige Märt Linnamägi. Vardi korraldab õpilastele aastas 6–7 õppepäeva, kus tutvutakse nii puuliikide, metsloomade kui ka jahindusega.
“Lapsi tuleb metsa poole tirida, et neil tekiks arusaam, kust puit tuleb ning et raiete tegemine pole metsa lõpp, vaid uue metsa algus,” selgitas ta.
Regulaarselt tutvustab õpilastele metsandustemaatikat ka Põlvamaa Metsaühistu, kes juba aastaid on Põlva kooli esimese kooliastme lastele korraldanud metsa ja loodust tutvustavaid programme.
Tänavu viidi kooli kõik neljandikud Lahemaale tutvuma Sagadi metsamuuseumi ja looduskeskusega.
Lisaks madalamatele kooliastmetele panustab Põlvamaa ühistu Luua metsanduskooli õpilastesse, toetades sügiseti juba üheksandat aastat järjest üht Põlvamaalt pärit, metsandust õppivat noort stipendiumiga. Tänavune stipendiaat on teisel kursusel metsamasina operaatoriks õppiv Kardo Sõukand.
“Ühistud on kindlasti teinud tänuväärset tööd metsaomanike harimisel ning tekitanud huvi metsandusliku hariduse järele. Tänu neile jõuab õppima üha enam ka täiskasvanud metsaomanikke – seda nii kaugõppesse kui täienduskoolitustele ja loomulikult saavad neist seeläbi ka hilisemad praktikapartnerid,” tunnustas Luua kooli praktikaosakonna juhataja ja metsaülem Peep Arold koostööd ühistutega.
Fotol detail Rapla Vesiroosi Kooli metsaklassist. Foto autor on Kristiina Viiron.
