Metskonnad tutvustasid tulevikku
27.06.2013
PÕHJARANNIK: RMK astus sammu avatuma suhtlemise suunas, tutvustades omavalitsustele metskondade järgmise aastakümne plaane.
Ida-Virumaa kahes metskonnas on kokku üle 16 000 hektari rangelt kaitstavat metsa, kus mingeid metsamajanduslikke töid teha ei tohi.
Alutaguse metskonnas jääb seetõttu igal aastal saamata 38 000 tihumeetrit metsamaterjale, Ida-Virumaa metskonnas 13 000 tihumeetrit. Riigikassasse jääb maksude näol laekumata vastavalt 340 000 ja 114 000 eurot aastas ning metsasektoris jätab see piirang loomata vastavalt 90 ja 30 töökohta.
“RMK mõistab nende metsade ja kaitsemeetmete olulisust looduse ja mitmekesisuse kaitsmisel, kuid selle taustal pidasime oluliseks välja tuua, kui suur on nende kaitsemeetmete hind ja majanduslik mõju,” põhjendas Alutaguse metsaülem Koidu Simson metskondade järgmise kümne aasta metsade majandamise kava tutvustaval seminaril.
Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda märkis tulevikust rääkides, et harvendusraiete maht on kasvuteel, põhjuseks suuresti see, et metskondadele antakse juurde uusi metsamaid, mida pole pikemat aega õieti hooldatud. Tema juhitavas metskonnas on neid lähiaastatel lisandumas üheksa tuhat hektarit, Alutaguse metskonnas poolesaja hektari jagu vähem.
Uuendusraied on eeloleval aastakümnel kavas teha pisut suurematel aladel kui viimastel aastatel; see tuleneb metsa vanusest ja juba järgmiseks kümnendiks prognoositakse nende raiete pindala vähenemist.
Suur töö on ees noorendike hooldamisel, mille jaoks ei jätkunud Koidu Simsoni sõnul väikeste metskondade ajal piisavalt tehnikat ega tööjõudu; nüüd ostetakse hooldamist teenusena sisse.
Uut metsa istutatakse kummaski metskonnas aastas kolmesaja hektari ringis; Ida-Virumaa metskonnas on maht pisut suurem, aga seal tuleb täis istutada ka karjäärialad. Edaspidi on plaanis metsastada ka turbarabasid: parasjagu uuritakse Tudulinna raba võimalusi, Oru turbarabas on maaülikoolil käsil tuhaga väetamise katsed.
Uusi kuivendussüsteeme metskonnad ei ehita, küll aga hooldavad ja renoveerivad neid, mis juba olemas on. Ida-Virumaa metskonnas on uuendatud ligemale pool kuivendussüsteemidest, suurte rabamassiividega Alutaguse piirkonnas aga vajab peaaegu 60% kiiresti renoveerimist.
Tõsiasi, et RMK oma metskondade viimaste aegade tegemisi ja järgmise kümne aasta plaane esimest korda avalikult tutvustada otsustas, sai erilise tähenduse, kui seminari lõpus metskondade ja omavalitsuste suhtlemiseni jõuti. Maavanem Andres Noormägi leidis ajakirjandusse jõudnud juhtumeid näiteks tuues – puude mahavõtmine Narva-Jõesuus, Kauksi männikute raie-, et õigel ajal piisavalt suheldes ja selgitades võinuks hilisemaid probleeme ära hoida.
RMK võib küll väita, et kõik raieplaanid on nende kodulehel üleval ja igaüks saab nendega tutvuda, ent ükski koduleht ei asenda isiklikku suhtlemist ja selgitamist.
