Mikk Link: agressiivsed metsaostjad hoiab eemale enesekindlus ja kuulumine metsaühistusse

13.10.2020

Läänemaa Metsaühistu juhatuse esimehe Mikk Link annab nõu, milliseid on agressiivse metsaostja – metsamajandajate ringkondades tuntud ka kui „kährikute“ – töövõtted, kuidas ebameeldivatest ostjatest hoiduda, mida teha selleks, et oma metsa paremini tunda ning kelle käest metsa müügi asjus nõu küsida.

Keda metsamajandajad oma ringkondades kutsuvad “kährikuteks”?

Need on inimesed, kes ei pea kinni lubadustest või petavad metsaomanikku. Tihtipeale me ei saagi enne pettusest teada, kui see on toimunud. Aga on kaväikeettevõtjaid, kes ei saa lihtsalt oma tööga hakkama või teevad seda lohakalt.

Ebameeldivate või pealetükkivate küsimuste esitamise või metsaostu soovi ja pakkumiste tegemise puhul olen mina soovitanud metsaomanikele enne vastuse andmist või müügiotsust küsida nõu metsaühistult. Samuti on oluline iga sellise kõne või ka e-kirja peale kokku koguda andmed ehk selgitada välja, mida täpselt ja mille eest pakutakse.
Võimalusel küsida pakkumine kirjalikult, et seda saaks teadjamatega koos arutada ja hinnata, kas see on õiglane. Võib ka nii olla, et väga hea pakkumise teeb aus ettevõtte, aga metsaomanikul endal lihtsalt puudub ülevaade hinnapoliitikast ning ettevõtetest, kes turul tegutsevad. Soovitan küsida, kes tegi pakkumise, mis hinnaga ja mille peale. Teine väga oluline aspekt on, kas omanik ise soovib metsa müüa või hakkas müügile mõtlema alles pakkumise saamise järel.

Kokkuvõtvalt polegi ehk oluline keskendumine kährikutele vaid hoopis sellele, et metsaomanik oleks piisavalt teadlik ja ei laseks endale teadmatusest liiga teha.

Kas agressiivsed metsaostu pakkumised tulevad valdavalt eraisikute poolt või teevad neid ka ettevõtted?

Iga pakkumise taga on ettevõte, muidu seda äri ei tehta. Kui aga olen küsinud metsaomanikelt, et kes oli see ettevõte, kes pakkumise tegi, siis seda enamasti ei teata. Pöördutakse tavaliselt eraisikuna ja kui juhtumisi läheb tehinguks, siis on seal taga ka kindlasti mingi firma. Minu soovitus on alati küsida, mis ettevõtte nimel pakkumine tehakse. Nii on võimalik kindlaks teha, kas tegemist on teada-tuntud firmaga, millised on näiteks ühistu varasemad kokkupuuted ettevõttega ning kas me saame seda tehingu tegemiseks soovitada. Alati võõrast ettevõtet ei soovita, kuna ei tea, milline on nende käekiri.

Kas agressiivsete metsaostjate tegevus on hooajaline või toimub see aastaringselt?

Tegevus toimub ikka aastaringselt. Helistatakse ka siis, kui turul on nõudlus väike ja hinnad kehvad. Metsaostjate poolt tehakse suurt eeltööd ja see toimib omaette süsteemina – ettevõttesse ongi võetud tööle helistajad, kes teevad päevas kümneid kõnesid ja kui nendest mõnega tööks läheb, tuleb mängu ka juba mõni metsaspetsialist, kes kauba üle vaatab.
Konkreetsele metsaomanikule helistama ärgitab näiteks metsamajandamise kava esitamine – peale kava koostamist on metsaostjate kõned eriti varmad tulema. See tuleb sellest, et ostjad jälgivad riiklikku andmebaasi, kuhu metsamajandamiskava üles läheb. Teist kõne võib metsaomanik oodata pärast keskkonnaametile esitatud ja kinnitatud metsateatist. Süsteemid on kõik elektroonsed, neid jälgivad ka metsaostuga tegelevad inimesed ja ettevõtted. Eraisikute kontaktandmed on aga saadaval juba mitteametlikest andmebaasidest.

Kuidas eristada ausat pakkumist ebaausast metsaostu pakkumisest?

Kui viisakas firma helistab, siis ettevõtte esindaja alati tutvustab ennast ja oma firmat ning põhjust, miks ta helistab. Enamasti on ausa helistaja poolt ette ära tehtud ka taustatöö. Ta teab näiteks, et metsaomaniku mets asub piirkonnas, kus ettevõte parasjagu metsatöid teeb ja uurib viisakalt, kas ettevõte võib teha metsaomanikule pakkumise. Helistaja ei survesta metsaomanikku ning kui vastus koostööle on eitav, siis rohkem kõnesid ei tule.

Oluline on, et ei peituta millegi taha ning ei jääda anonüümseks. Võin kohe välja tuua, et korralike ettevõtete hulgas on näiteks Stora Enso Eesti AS, kes ostab raieõigust ka eraisikutelt. Olen isegi nendega kokku puutunud ja nad on väga viisakad ning pole pealetükkivad.

Vastupidiselt petturitele, kes pole ära teinud taustatööd ja kes helistades ei tea isegi, millise metsaga täpselt tegu. Nad on saanud lihtsalt andmepankadest info uute teatiste kohta ja asunud kontakti otsima.

Mida saab metsaomanik ise teha, et selliseid kõnesid aga ka e-kirju vältida?

Kõige olulisem on, et metsaomanik peab ise teadma, millise temale kuuluva metsaga on tegu ja mis on selle väärtus. Kui tal pole aega või võimalusi ennast infoga kurssi viia, võiks ta liituda oma piirkonna metsaühistuga.
Liikmelisusega ei kaasne mingeid kohustusi, küll aga aitab ühistu metsaomanikku nõu ja jõuga. Tõsi, suurem osa metsaühistuid küsib liikmetelt liikmemaksu, kuid selle suurus on arvestades ühistust saadavat kasu reeglina pigem marginaalne. Osadel ühistutel puudub liikmemaks sootuks.

Esmane nõustamine on ühistus ka alati tasuta ja ühistu ülesanne ongi oma liikmeid teadmistega aidata. Me küsime alati ka metsaomanikult, mida ta oma metsamaaga ise teha tahab. Et kui poleks ostupakkumist tulnud, siis mis on omaniku plaan. Kui omanikul otsest müügisoovi pole, siis soovitame talle mets alles jätta ja seda pigem majandada ning kellegi kiirustamise peale mitte müüa. Kui aga müügisoov tekib, siis tasub seda teha läbimõeldult, kus saame omanikku jällegi aidata.

Ühistu liikmetel oleme soovitanud ebameeldivatele helistajatele vastata, et nad kuuluvad metsaühistusse ja paluda pakkumine saata oma metsaühistule, kellega koos saab omanik hinnata, kas see on piisavalt hea, et tehingusse minna. See hirmutab petturi tavaliselt ära. Reeglina teatakse, et me näeme ühistus kitsaskohad läbi. Kui helistaja on kord juba saanud vastuse, et metsaomanik kuulub ühistusse või on tal metsaalane tugi mujalt olemas, siis ega ta rohkem kontakti ei võta ka.

Kui metsaomanik metsamajandamise valdkonda põhjalikult ei tunne, siis ongi keeruline teada, mis on õiglane hind või aus tehing.