Miks peab metsaomanik müüma halgudeks lõhkumata küttepuid?

16.08.2013

 MAALEHT, Olavi Kärsna (ettevõtluskonsultant): FIE ei saa küttepuude müügil maha arvestada kulutusi, sest halgudeks lõhutud küttepuu pole seaduse silmis enam metsamaterjal.
Metsamaterjali mõiste on sätes­tatud metsaseaduses, ja miks seda peeti vajalikuks seal defi­neerida, on seadust lugedes sel­ge. Metsaseaduses ette nähtud kirjalikud dokumendid metsa mahavõtmise, metsamaterjali­de vedamise ja üleandmise koh­ta kehtivad ainult värskelt maha võetud ja jupitatud tüvedele.

Pärast seda on töödeldud puit tavaline kaup, mille ve­damisel ja üleandmisel ei pea enam mingeid muid dokumen­te produtseerima. Seega oli met­saseaduse kirjutamisel eesmär­giks puidu teatud töötlemisast-mest alates sellega toimuva do­kumenteerimist lihtsustada, sest pettusi üritatakse ainult laasitud tüvede staadiumis, mitte hiljem.

Mahaarvamised müügitulust

Tulumaksuseadusega aga seoti metsamaterjali mõiste asja ole­musse süvenemata, ja tagajär­jeks on metsamaterjali mõiste vastupidine mõju. Mingeid täiendavaid mahaarvamisi saab nii FIE kui mitte-FIE teha ainult metsamaterjaliks nimetatava puidu müügitulust.

Metsaseaduse § 37 lg 8 lõike 4 järgi on metsamaterjali võimali­kud esinemisvormid palk, pabe­ripuu, tehnoloogiline puit, küt­tepuu, post, latt jm. Siin tuleb tähele panna, et metsamaterja­li mõiste alla mahub küll okstest puhtaks tehtud ehk laasitud tüvi, aga kooritud enam mitte.

Kui panna kokku metsasea­duse §s 28 toodud metsamater­jali definitsioon ja §s 37 kasu­tatud sõnad, peaks kokkuvõt­tes nii palk kui post tähendama jätkamisest (juppideks lõikami­sest) kaugemale töötlemata tüveosa, latt hästi peenikest ja pik­ka ning post siis vist jämedamat. Tehnoloogiline ja paberipuit on ka midagi ümarat ja koorimata.

Maksustamisel on lood sõna­dega karmid, kohtuvaidlusi on peetud mitme sõna tähenduse üle. Dokumendid, mille alusel hiljem makse maksta tuleb, koos­tatakse puidu üleandmisel müü­jalt ostjale, ja hilisemate tüsistus­te vältimiseks peab mõistetega kõik juba enne seda selge olema.

Heakene küll, küsimus üm­marguse palgi ja ümmarguse posti erinevustest pole ehk kriiti­liselt oluline, peaasi et neid koo­rimata kujul müüakse. Vaadake aga internetist, mida müüakse küttepuudena: ikka ainult pik­kupidi lõhki aetud järgatud tüveosi, mida saab ahju pista.

Halg ei ole metsamaterjal

Seletava sõnaraamatu järgi kut­sutakse neid halgudeks. Need aga ei ole § 28 järgi enam met­samaterjal. Kellele küll ürita­da müüa halgudeks lõhkumata küttepuid – ja miks peaks seda Eesti riigile üldse vaja olema?

Lisaks ütleb metsaseaduse § 28, et metsamaterjaliks ei loe­ta kuni kümmet dekoratiivpuud. Dekoratiivpuu mõistet pole jälle­gi peetud vajalikuks lahti seleta­da. Ilmselt on selleks jõulukuu­sed, aga lihtinimliku loogika järgi võiks olla ka näiteks ostja krundi­le ümberistutatavad puud.

Nii et kui müüa aastas alla kümne dekoratiivpuu, pole tegu metsamaterjaliga, müüd neid aga üksteist, saab nendest metsamaterjal koos kõige sellest tu­lenevaga. Keskkonnaministee­riumi jaoks loomulik: sellise pisi­asja pärast ei pea neid metsama­terjalile nõutud pabereid tege­ma. Maksustamise seisukohalt aga lausa jama: lisasoodustused kehtivad ainult metsamaterjalile.

Metsa- ja tulumaksuseaduse koostoime ei ütle ka, kuidas mak­sustada metsamaterjaliks kvalifit-seeruvate tüvede küljest laasitud okste eraldi müümist. Mõistus­pärase õiguskindluse järgi peab ka nende müük käima metsama­terjali müügi alla ja probleemiks saab olla ainult tõestada, et eral­di müüdud oksad olid pärit met­samaterjali küljest.

Samuti ei loeta praegu met­samaterjaliks puiduhakke masi­nast läbi lastud peenemaid tüve­sid, mida hakkimata kujul võiks nimetada lattideks ehk metsa­materjaliks. Metsamaterjali kül­jest saadud okste müümisel ei ole aga nende hakkemasinast läbi laskmine probleem, sest metsa­seadus teoretiseerib metsama­terjali juures ainult tüvedest.

Lõhkumine toimugu ostja juures

Mida saab metsaomanik teha? Kes ei taha riigiga vaielda, müü-gu mahavõetud puid ümmar­guste juppidena ja koorimata. Dekoratiivpuude juures aitab ainult rohkem kui kümne ühiku müük. Tõenäoliselt toimetatak-segi vähema arvu jõulupuudega n-ö mustalt.

FIE saab küttepuude ostjale müüa ka tüveosade halgudeks lõhkumise teenust. Peab ainult puude ja nende halgudeks lõh­kumise kohta eraldi arved esita­ma. Vaidlemise vältimiseks oleks parem, kui lõhkumine toimub ostja juures. Vaielda selle üle, kus ja millal läks metsamaterjali omandiõigus üle ning kas lõhuti juba ostjale või veel metsaomani­kule kuuluvaid tüveosi, oleks tü­likas, kuigi mitte võimatu.

Mitte-FIE-l on lõhkumise tee­nuse müümisega aga see häda, et kui ta seda ise teeb või sel­list teenust vahendab, kipub asi kokkuvõttes ettevõtluseks mine­ma. Maksuamet ei ole küll met­saomanike toimetamistele siiani eriti tähelepanu pööranud, aga sellele ei maksaks lõpmatuseni lootma jääda.

Lisaks peaks mitte-FIE-lt tee­nuse tellija seaduste järgi täitma TSD-vormi, kinni pidama ja üle kandma tulumaksu ning bru­tosummalt ära maksma ka sot­siaalmaksu. Selle tegematajät­mist võib jällegi pahaks panna, kui seda tahetakse.

Tulumaksuseaduse muuda­tuse seletuskiri rääkis alustu­seks mitte-FIEde metsa müügist kui ühekordsest tehingust, mille pärast ei pea inimest ettevõtjaks sundima, edasi aga tuli jutt sel­lest, kuidas neid ühekordseid tehinguid aasta-aastalt ikka ja jäl­le tehakse ning nende tulusid ja kulusid edasi kantakse.

Ühekordsete tehingute soo­tuks maksustamata jätmisest on Riigikohtu otsustes aeg-ajalt teo­retiseeritud ja ka maksuamet tsi­teerib neid oma kodulehel, aga tegelik praktika piirdub sellega, et maksuamet pole lihtsalt saa­nud aega sinnapoole vaadata. Ja keegi ei saa praegu raudkindlalt öelda, mitu ja millist mitte-FIE ühekordset tehingut aastas veel maksustamata jäetakse.

Telli Maalehe paberleht http://www.tellimine.ee/ajalehed/maaleht