Miljarditehase investor: varem või hiljem selline tehas Eestisse tuleb
15.11.2018
Kristiina Viiron, Maaleht:
Kuna vabariigi valitsus lõpetas puidurafineerimistehase eriplaneeringu, otsustas Est-For Invest tehase rajamise plaanid paremaid aegu ootama panna. See ei tähenda, et mõttel üldse kriips peal oleks. Est-Fori juhatuse liige Margus Kohava ütles arendusprojekti lõpetamisest teada andes, et väärtusliku toormaterjali odav väljavedu peab varem või hiljem lõppema.
“Eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärindada kodumaal,” sõnas Kohava. “Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri.”
Ka tehaseprojekti üks investoreist, kes soovis ajalehes anonüümseks jääda, on seda meelt, et varem või hiljem tselluloositehas Eestisse tuleb.
Hirm hääli kaotada
“Olen veendunud, et selline tehas või natuke teistsugune tuleb, sest niisugust [paberi]puitu on vaja Eestis väärindada,” lausus ta.
Põhjus, miks valitsus otsustas eriplaneeringu lõpetada, aga mitte muuta, nii et see hõlmaks Saarde ja Lääne-Nigula valla territooriumi, peitub investori hinnangul selles, et poliitikud kardavad peagi saabuvatel valimistel hääli kaotada.
Neid, kes avalikult oma vastasseisu väljendasid, kogunes tema hinnangul palju ning nende häältest poliitikud ilma jääda pelgavadki.
“Sisimas ei ole ju [poliitikute] arusaamistes muutusi olnud,” märgib ta.
Mis stsenaariumi järgi Est-For Invest nüüdsest edasi tegutseb ning kas vaidlustab valitsuse otsuse kohtus või ootab valimised ära ja võtab projekti siis sahtlist välja, ettevõte ei avalda.
Ühtlasi on Est-For Invest seda meelt, et niisugust tehast saab rajada Eestisse üksnes riigi eriplaneeringuna, mitte kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuna, nagu soovitab riigihalduse minister Janek Mäggi.
Valitsuse otsus eriplaneering ilma uuringuid algatamata lõpetada on põhjustanud mitmeid väljaütlemisi. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere näiteks lausus oma kommentaaris ERRile, et sellega lasti lörri minna võimalus teha endale selgeks, mis ühes maailma tootmisvaldkonnas toimub, mis selles head on, millised ohud sellega ka reaalselt, arvudes, mitte kvalitatiivsetes hinnangutes kaasnevad.
